LUGEMISSOOVITUS ⟩ Tahate targemaks saada? Lugege näiteks seda raamatusarja

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Graham Parkesi raamatut «Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline teejuht».

Tahate targemaks saada? Lugege. Lugege näiteks Tallinna Ülikooli poolt läbi raskuste tähtede poole jätkuvalt välja antavat raamatusarja. Noid bibliothecasid on mitmete lisanimedega – controversiarium, scientiarum vitae, mediaevalis, asiatica… Vägev raamatukogu jo iseeneses. Viimati ilmus Graham Parkesi «Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline teejuht».

Graham Parkes, «Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht». Foto: Raamat

Ei ole ma erilik kliimakriisisäga. Suur osa sel teemal kirjutatust kisub uusreligioosseks. Kes usub keda, kes arvab mida, adekvaatsed teadmised kasvavad ja kahanevad ja nii edasi ja nii tagasi. Graham Parkes on kahtlemata ühel niiütelda poolel, ent mitte silmitult, vaid mõttekalt ja mõttega. Tark raamat, mis võtab aega, kui tahad arukalt läbida. Palju võimalusi vaidlemiseks – ent kas mitte selles polegi asja uba? Kui keegi paneb poolt ja vastu arutlema, ongi pool tööd tehtud. Kusjuures kliimajuttude juures pole mu meelest kunagi küsimused kas poolt või vastu, vaid pigem mida ja kuidas. Võin muidugi eksida. Ei taha asja usu pinnale ajada, sest liiga sügava usu pinnal ei saa üldse edasi toimetada. Graham Parker on väga vajalik lugemisvara igaühele, kes maailmapilti kujundab – olgu kokkuvariseva maailma pilti või õilmitseva paradiisi oma. Iga mats ei ole filosoof, ent usun inimesse ja mõistlikuma eluviisi võimalikkusesse.

Lugege juurde ja lugege veel ja kui poest ei leia, siis tulge alati raamatukokku. Teen natuke reklaami sama sarja raamatutele, mida omaks osta on juba päris raske, ent raamatukogust saab teadagi kõike. Kõik on piisavat head, et võimalusel napsata – kui ise ei taha, siis äkki lapselaps on kunagi targem.

Lugelen siin mõned raamatud lihtsalt üles, et oleks selgesti näha, kui mitut moodi eri aegadel mõeldud. Kõik see kraam on ka eesti keeles saadaval, kiidetud olgu loojad, toojad ja tegijad. «Zhuangzi sisepeatükid», «Inimolu viletsusest», «Metamorfoosid» ning mu isiklik lemmik, pikad pealkirjad on ikka head – «Läbipõimunud elu. Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku». Kõlab päris õudne? Oo jaa. Aga siin on päris asi, mitte see mumbojumbo, mida müüakse ja ostetakse tos imelikus maailmas, mis elab… noh, kusagil mujal.

Ei ole sihukesi lahedaid jutukaid, mida neelata õhtuga kaks. Küll aga tekste, mille ümber mõtiskella hulk aega ja rohkem. Isegi kerglasest sirvimisest on tolku, kuna mõni lõik haagib raudselt edasi lugema ja siis loed juba tagasi ja veel natuke edasi ja ongi raamat läinud. Nädalake samuti. Või kuu.

See sarjastik ei ole kõigile. Isegi ükski raamat eraldi võttes ei ole kuidagi igaühele. Kokkuvõttes on tervik väga paljudele. Inimestele, kes maailma üle mõtelda – ja üleüldse mõtelda – viitsivad, tahavad ja oskavad. Või vähemasti soovivad õppida, et saada viitsijateks, tahtjateks, oskajateks. Ning seeläbi mõtlejateks. Heal juhul ka mõtestajateks.

Tegutsejatest puudust ei ole. Mõtestet tegutsejaist on tuline nälg. Nood raamatud rajavad rada. Tulgu vaid kulgejaid. Vanadelt olijatelt noortele tegijatele.