:format(webp)/nginx/o/2024/02/22/15902283t1hea8e.jpg)
2023. aastal sai Eesti rahvusraamatukogu annetusena mitu kastitäit Eesti kaarte lähiajaloost. Rohkem kui 30 000 eksemplari sisaldavas kaardikogus on jäädvustunud nii sajad orienteerumismaastikud kui ka saladuslikud teed ja hooned, mida enam olemas ei ole. Kogu on aidanud leida olulisi kohti Eestis ja kaugemal, kuid selle asendamatu roll on täiendada eesti kultuurilugu, mille tarbeks on vaja puuduolevaid maakaarte.
Eesti rahvusraamatukogu kaardikogus on viie sajandi pikkusest perioodist u 33 300 kaarti. Talletatu võib kaasaegsetele ja tulevastele kodu- ja ajaloohuvilistele või digihumanitaaridele avada täiesti uusi vaatenurki või detaile uute avastuste tegemiseks. Kuid kaartidest võivad abi saada inimesed ka oma tavaliste eluliste küsimustega.
«Ükskord tuli rahvusraamatukogusse inimene, kes soovis Hiinat külastades minna ka kindlat ravimit ostma. Meil oli olemas Pekingi plaan, aga mitte apteekidega. Kuidas neid üldse hiina või inglise keeles otsida? Kasutades mõistet «traditsiooniline meditsiin» leidsime lõpuks Google maps´i abiga apteegid ja andsime infot asukohtade kohta. Olime üllatunud, et lugu lõppes väga positiivselt, sest inimene tuli hiljem tagasi abi eest tänama,» meenutas Eesti rahvusraamatukogu kaardikoguhoidja ja töörühma juht Tiina Kruup juhtumist 2000. aastate algusest.
Eesti rahvusraamatukogu ülesanne on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha nii eesti keeles välja antud kui ka Eestit ja eestlaste elu peegeldavad kaardid. Eesti kultuuriajaloos on kaardid sama olulised kui kirjandus, muusika või kunst.
Peamiselt tulevad kaardikokku täiendused ostudest ja trükikodadest, kust tulevad säilituseksemplarid. Oluline roll on olnud annetustel, sest kõiki kaarditrükiseid pole õnnestunud kätte saada. Näiteks 2023. aastal täienes kaartide arhiivikogu tänu kaardikirjastuse Regio annetusele 212 kaardi võrra. Annetus aitas kustutada «valgeid alasid» alates 1990. aastatest.
/nginx/o/2024/02/22/15902278t1h128b.png)
Viimaste kümnendite sees on suuremateks annetajateks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaardikeskus, endine Eesti Ajalooarhiiv ja Veeteede Amet ning mitmed teised asutused ja eraisikud. Aktiivsed annetajad on orienteerujad, kellelt on saanud tuhandeid orienteerumiskaarte.
«Paljud esmapilgul vaid orienteerumiseks tehtud kaardid võivad anda väärtuslikku infot paikkonna maastiku väiksemategi muutuste kohta, sest need on harukordselt detailsed ja alati on teada ka koostamise aeg,» selgitas Tiina Kruup, kes lisas, et täpne dateering on teadustööde puhul väga oluline. Kaartide omavahelisel võrdlusel on välja tulnud objekte, mida nii-öelda peavoolu kaartidel pole märgitud.
Kaardikogu täiendamiseks kutsub rahvusraamatukogu kõiki üles oma kodudes või ettevõtetes üle vaatama, kas nende käsutusse on jäänud kaarte, mida endal pole enam vaja. «Rahvusraamatukogu 16. sajandisse tagasiviiv kaardikogu sisaldab veel piltlikult öeldes valgeid laike ja seda nii kaugemast kui lähimast minevikust,» resümeeris kaartide kogumisega pikka aega tegelenud Tiina Kruup, kes on lootusrikas, et inimeste abiga võib «valgeid alasid» oluliselt vähendada. Info ja annetuspakkumised on oodatud meiliaadressile mercator@rara.ee.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)