LUGEMISSOOVITUS ⟩ Betti Alverit ei pruugi armastada, ent tuleb austada

Luuletaja Betti Alver. Foto: Postimees

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Betti Alveri mahukat personaalbibliograafiat «Betti Alver. Bibliograafia 1927‒2022», mille on koostanud Tiina Aasmann, Krõõt Liivak ja Signe Suursööd.

«Betti Alver. Bibliograafia 1927‒2022». Foto: Raamat

Bibliograafiatest läbi murdmise ja aru saamise oskust pole igaühele antud. Pole vajagi. Bibliograafiate koostamise oskust on antud veel vähematele. On vajagi. Meiede mulksuvas ajas tuleks ehk paari sõnaga öelda, mis asi üldse on bibliograafia? See on umbes nõnda, et kui guugeldad kedagi, saad teada, mis ta kirjutanud ja ilmutanud on. Üsna ebatäpselt. Aga kui tahad kõike ja põhjalikult, siis läheb vaja hulga inimeste põhjalikku ja pikka tööd. Internet sai ammu täis, bibliograafiad sinna ei mahu. Ometi on hardcore-kirjandussõpradel noist vähestest ja asjalikest rõõmu kauemaks.

Ma ei ole eriline Betti Alveri ega arbujate fänn. Ehkki virtuoossust ja kvaliteeti loomulikult tunnustan. Kellele Mozart, kellele Motörhead. Peaasi, et hea asi. Betti Alverit ei pruugi armastada, ent tuleb austada. Ja tema on nüüd küll väga põhjalikult kaante vahele kinnitet. Mitte üldse nõnda, et oleks miskine tuim nimistu ilmunud tekstistikust. Kaugel sellest. Eluga algab ja luulega lõpeb see ilus raamat ja vahepeal on kapa ja kamaluga tulitäpset andmebaasi. Võrgupõlvkonnale võiks öelda, et inimesed on guugeldamisest seitseteist sammu edasi läinud ning koukinud heledast ja tumedast veebist välja kõik, mida koukida on. Pigem muidugi Rahvusraamatukogust ja Kirjandusmuuseumist. Suur töö on huvilise eest ära tehtud. Jääb vaid nautida või, õigemini, kasutusse võtta ja edasi minna. Bettit avastama. Hea kirjanik ei saa kunagi otsa. Sünnitab uusigi, olgu ise või nö surnud. Jõudu ja sarmi, hea Betti – ning tänud tegijatele!