Eesti pikima ajalooga Vilde kirjandusauhinna võitjaks tunnistas žürii kirjaniku sünniaastapäeval Urmas Vadi raamatuga «Kuu teine pool».
Vilde kirjandusauhinna võitis teos, mis on oma olemuselt täielik «anti-Tammsaare»
Vilde kirjandusauhinnale, mille väljaandmisega alustas Vilde nimeline kolhoos 1965. aastal, kandideeris tänavu viis teost. Lisaks Vadi teosele olid nomineeritud Sven Mikseri «Vareda», Sass Henno «Vanaema», Olav Osolini «Part lendab edasi» ning Märt Treieri «Ennäe inimest!».
Žürii iseloomustas Urmas Vadi teost kui tragikoomilist perekonna lugu, kus läbi huumori on jutustatud nii paljusid puudutav lugu. «Kui me räägime suurest Eesti romaanist, siis see raamatu on oma olemuselt täielik anti-Tammsaare, aga selles on nii palju sügavust,» tõdes žürii liige, Virumaa Teataja ajakirjanik Inna Grünfeldt. «See, mis Tammsaare teeb raskusega, teeb Vadi kergusega,» lisas ta.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E. Vilde nime kandnud kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni vallavalitsus. Kirjandusauhind määratakse aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele. Mullu pälvis auhinna Anu Raud teosega «Kuue ruuduga aken».