Michael Marder käib värskes teoses välja erakordselt võimsa idee

Michael Marder. Foto: Wikimedia Commons

Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus «Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia» just taimse olemise esiplaanile.

Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele.

Michael Marder, «Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia». Foto: Raamat

Raamatule on järelsõna kirjutanud Hasso Krull, kes sedastab, et Marder on oma teoses käinud välja erakordselt võimsa idee: taasluua kogu meie mõtlemine taimede kaudu. «Marderi nägemus lähtub äratundmisest, et Lääne metafüüsika algab taimede unustamisega, sest taimed eitavad jõuliselt kinnismõttelist klammerdumist muutumatu, siginematu ja hävinematu substantsi külge. Taimed kujutavad endast «detsentreeritud keset», mis alatasa hajub ja muutub, nii et variatsioonide taga polegi püsivat substantsi ja metamorfoos pole kõrvalnähtus, vaid taimede olemus. Lühidalt, taim on keskkonna keskel alati keskkohas, olemata ometi selle kese,» kirjutab ta.

Biosemiootik Kalevi Kulli sõnul annab raamat ülevaate sellest, kuidas filosoofid elusolemist kirjeldavad ja bioloogiat täiendavad: «Et mõista, mis on elu, tuleb süveneda taimsesse olemisse. Sest taimne või vegetatiivne või vegetaalne elu ühendab kõiki olendeid. Loomne elu sureb ja sünnib, meie taimne elu aga kestab katkemata, rakkudena, kellest kasvavad järglased.»

Michael Marderi raamat «Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia» ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Controversiarum». Väljaande ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamatu tõlkis inglise keelest Liisi Rünkla.