Poegade eestvedamisel ilmus Gabriel García Márqueze seni avaldamata romaan «Augustis kohtume»

Gabriel García Márquez. Foto: Varrak

6. märtsil, Gabriel García Márqueze sünniaastapäeval, ilmus autori seni avaldamata romaan «Augustis kohtume», mille tõlkis eesti keelde Ruth Sepp.

Raamat räägib loo Ana Magdalena Bachist, kes sõidab igal aastal augustikuus praamiga saarele, et külastada sinna maetud ema hauda. Need käigud toovad ajapikku kaasa vastupandamatu ahvatluse olla ühel ööl aastas keegi teine.

«Augustis kohtume» on kirjutatud autorile omases stiilis ja on ülistus elule, naudingu püsimisele aja möödumise kiuste ning naise ihadele. Ootamatu kingitus Kolumbia nobelisti arvututele lugejatele.

Gabriel García Márquez, «Augustis kohtume». Foto: Raamat

Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927. aastal Kolumbias Atlandi ookeani ranniku piirkonnas asuvas väikelinnas Aracatacas. 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud autor avaldas kahekümneaastaselt oma esimese jutustuse «Kolmas alistumine» («La tercera resignación») ning alustas järgmisel aastal ajakirjanikutööd. Rohkem kui poole sajandi vältel pidas ta neid kahte elukutset, lummatuna «kirjutusmasina kibedast võlust». Tema jutustamisanne on köitnud tuhandeid lugejaid. «Maagilise realismi» suurkujuks peetud kirjanik on ise alati kinnitanud: «Minu romaanides ei leidu ridagi, mis ei põhineks tegelikkusel.» Gabriel García Márqueze sulest on sündinud üks märgilisemaid narratiivseid maailmu, mis 20. sajandil hispaania keeles loodud. Ta suri 17. aprillil 2014. aastal Méxicos.

García Márquez vaevles viimastel eluaastatel mälukaotuse küüsis ja soovis, et romaan hävitataks, kuid autori pojad Rodrigo ja Gonzalo García Barcha panid selle kõrvale, lootuses, et aeg näitab, mida sellega peale hakata. «Peaaegu kümme aastat pärast tema surma seda uuesti lugedes avastasime, et tekstil on hulganisti väga nauditavaid väärtusi. Tõsi, see pole nii viimistletud kui tema kõige suuremad teosed. Selles on lünki ja väikesi vasturääkivusi, aga ei midagi sellist, mis takistaks nautimast kõike seda, mis Gabo teoses on silmapaistvat: tema fantaasialend, keele poeesia, haarav jutustamisoskus, mõistvus ja hoolivus, millega ta kujutab inimolevust ja tema läbielamisi ning ebaõnne, ennekõike armastuses. Armastuses, mis on ilmselt tema loomingu põhiteema,» ütlesid pojad.

«Leides raamatu olevat palju parema, kui mäletasime, tuli meile mõttesse teine võimalus: et võimete puudumine, mis ei lubanud Gabol raamatut lõpetada, ei lasknud tal ka taibata, kui hea see on, hoolimata mõningatest puudustest. Otsustasime reeturlikul moel kõikidest teistest kaalutlustest seada esikohale tema lugejate naudingu.»

Raamatu tõlkis hispaania keelest Ruth Sepp ja toimetas Inna Lusti.