Prantsuse kultuuriloolase uurimus tõi rahvusraamatukogu varamust esile hulga haruldasi trükiseid

Dr Sophie Turner. Foto: Laura Jüristo

Viimase aasta jooksul uuris dr Sophie Turner, Oxfordi ülikooli endine teadlane ja õppejõud, rahvusraamatukogu prantsuse vanaraamatu kollektsiooni, mis hõlmab trükiseid 16.‒19. sajandist. Ajaloolane tuvastas tähelepanuväärseid leide vaatamata sellele, et uurimistööd sai teha ainult e-kataloogi ESTER põhjal, kuna uuritavad teosed on raamatukogu rekonstrueerimise ajaks pakitud. 

«Meil on ääretult hea meel saada ülevaade oma ala tõeliselt eksperdilt. Lisaks iga sajandi ajaloolisele kontekstile on välja toodud perioodi tähtsamad autorid ja nende tööde fakti- ja sisutihe iseloomustus,» sõnas Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Ruth Hiie.

Tegemist on kollektsiooni esimese põhjaliku uuringuga. Kogumi ligi 9000 teosest on välja toodud ja kirjeldatud 300. Lisaks põhiosa moodustavatele raamatutele on kirjeldatud ka üks käsikiri, mõned ajakirjad, albumid ja gravüürid. Uurimise käigus tõusid esile mitmed teosed, mida Lääne-Euroopa raamatukogudest naljalt ei leia.

Sajanditetaguse musta turu jäljed

Gutenbergi piibli trükkimine 1450. aastatel tähistas trükirevolutsiooni ja võimsa raamatutööstuse algust Euroopas. Nagu ikka, kaasnes eduka tööstusega ka tulutoov salakaubandus. Rahvusraamatukogu prantsuse kollektsiooni kaks vanimat teost (16. sajandi lõpust) illustreerivad raamatute varajase salaturu arengut. Vaid 150 aastat pärast esimeste raamatute trükkimist Euroopas on ühel neist trükistest selgelt elujõulise musta turu tunnused. Tõenäoliselt Genfis trükitud 1593. aasta «Itaalia sõdade ajalugu» jätab oma päritolulinna märkimata, et parandada väljavaateid naaberriigi Prantsusmaa turul. Salakaubandus toimus piki praegust Prantsusmaa piiri ning samasuguseid tunnuseid tuvastas uuring paljudel kogusse kuuluvatel raamatutel. Äri mustal turul oli niivõrd tulutoov, et 18. sajandi teisel poolel trükiti umbes 50 protsenti prantsuse raamatutest välismaal Euroopa turule müümiseks või Prantsusmaale tagasi smugeldamiseks (viide: Roger Chartier ja Henri-Jean Martin).

Keelatud raamatute kollektsioon

Kuigi salakaubavedu võis hõlmata mitmesuguseid raamatuid, sattus just üks kategooria eriti suure tõenäosusega mustale turule: keelatud ja skandaalsed raamatud. Mitmed prantsuse kollektsiooni teosed sattusid põlu alla ajastu rangete poliitiliste ja kultuuriliste normide tõttu, ennekõike monarhia kritiseerimise eest.

Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluv 1772. aasta raamat pealkirjaga «L’An 2240» on üks esimesi näiteid kirjanduslikest utoopiatest, kus 23. sajandi Pariisis on kuninga ainuvõimu asendanud parlamentaarne monarhia. Louis XV valitsemise kõrgajal oli raamat ilmselgelt keelatud, kuid sai kogu Euroopas menukiks, omandades prohvetliku kuulsuse, kui Prantsuse revolutsioon vähem kui kahekümne aasta pärast monarhia kukutas. Kogudes leidub ka Jean-Jacques Rousseau «Emile», mis keelustati vaid loetud päevad pärast ilmumist ketserliku sisu tõttu. Toimusid raamatu avalikud põletamised ning Rousseau saadeti eksiili.

Üks vastuolulisemaid autoreid raamatukogu prantsuse kollektsioonis on aga markii de Sade. De Sade’i vägivaldsed ja seksuaalsed tekstid šokeerisid ilmumise ajal lugejaid ning jäid 20. sajandi keskpaigani Euroopas keelatuks. Pärineb ju markii de Sade’i nimest sõna «sadism». Rahvusraamatukogule tundub kuuluvat de Sade’i teose «Les crimes de l’amour» 1800. aasta esmatrükk, mis näib olevat de Sade’i ainus nii varajane teos meie mäluasutustes.

Jacques Callot «Lux Claustri» esikaas Metropolitani muuseumi kogudes Foto: Repro

Kunstnik Louvre’i kogudest

Üks kollektsiooni aardeid on 18. sajandi prantsuse kunstniku Jacques Callot’ gravüürid. Teda on enim kiidetud väikesemõõtmeliste söövituste ja joonistuste eest. Näiteks näib hinnatud «Lux Claustri» sari olevat 27 graafikalehest koosnev täiskomplekt. Callot’ loomingut on viimastel aastatel hakatud üha enam väärtustama ja nii on see leidnud äramärkimist publikatsioonides ja esitlemist näitustel. Uuritud teoseid võib leida ka mainekatest kunstimuuseumidest, näiteks Louvre’ist, New Yorgi Metropolitani muuseumist ja Briti Muuseumist.

Tõde selgub rahvusraamatukogu taasavamisel

Rahvusraamatukogu prantsuse kollektsioon üllatas mitmete märkimisväärsete leidudega, kuid suur töö ootab veel ees pärast kogude lahtipakkimist. «Kuigi uurimise käigus ilmnesid rahvusraamatukogu arhiivides mitmed üllatavad teosed, saab iga raamatu seisundi ja tausta kohta täieliku hinnangu anda alles kogude lahtipakkimise järel,» rõhutas dr Turner.

Prantsuse leiud tõstatasid ka küsimusi, kuidas haruldased teosed Eestisse sattusid ning millistesse kogudesse kuulusid. 9000 teost on märkimisväärne kogus mõtestamaks prantsuse kultuuri rolli meie ühiskonnas ning raamatute teekonda siinsetesse varasalvedesse.

Rahvusraamatukogu kogud ootavad Tõnismäe peahoone maa-aluste hoidlaruumide taasavamist 2027. aastal.