Rahvusraamatukogus arutletakse emakeelepäeval murdekeelte tähenduse ja tuleviku üle

Emakeelepäeva avaettekande peab Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu. Foto: Mihkel Maripuu

14. märtsil toimub Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverents «Rikka eesti keele mur(d)ekohad», kus räägitakse murrete tähtsusest ja tähendusest, keelepoliitikast ja mineviku talletamisest. Murdekeelte säilitamise kõrval on kesksel kohal nende aktiivne kasutamine, edendamine, arendamine, tänapäevaseks taasloomine.

«Kus Maa murdub, sünnivad maavärinad. Kus keel murdub, sünnivad keelevärinad. Mõnikord läheb miskit katki ja kaotsi, ent enamasti hakatub midagi uut. Seepärast on murdekeeltes mõtlemine ja mängimine kestvalt loov tegevus. Siin ei mõelda välja raame, vaid mõeldakse raamidest väljas. Vahel ei mõeldagi, lihtsalt elatakse ja kõneldakse. Elus keel,» kõneles Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik ja emakeelepäeva päevajuht Karl Martin Sinijärv.

Emakeelepäeva avaettekande peab Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu, kes keskendub murrete olulisusele 21. sajandil. Riigi ja kogukonna rollist keelepoliitikas räägib Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik. Murdekeelte säilitamisele ja eripäradele heidavad valgust keeleteadlased Jüri Viikberg ja Mari Kendla Eesti Keele Instituudist. Oma kogemust murdekeelte kasutamisel jagavad Tartu Ülikooli tudeng Robin Liiber ja Maryliis Teinfeld-Grins. Konverentsi lõpetab kirjanik Contra.