Ajaloost on huvitav ju ikka see periood, kui kellelegi on väga haiget tehtud

Kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks. Foto: Madis Veltman

Öeldakse, et kui raamat viib mõtted kuskile mujale ja äratab mälestusi, siis on olnud hea raamat. Mulle tuletas «Taeva tütarde» lugu palju erinevaid lugusid, mida ma olen enda elust läbi lasknud, olen kogenud kas isiklikult või raamatutena.

Kunagi, põgusalt, aga intensiivselt, olin tööl Indias vaeslastekoolis. Ja kunagi elasin aašramis, kunagi käisin õigeusklike kloostrite juurde ja majutusin seal. Nii et ma olen näinud, et sellised inimesed nagu misjonär Anna Hedwig Büll on tõepoolest olemas. Ei saa öelda, et Piret Jaaks oleks oma peategelast kuidagi liiga lamedalt ja idealistlikult kujutanud, sest selline inimtüüp eksisteerib. Oma parimatel hetkedel olen ma ka ise kogenud, mis tunne see on: sügav hingerahu ja meelekindlus selle teadmise kaudu, et alati tuleb usaldada jumalat. Siis pole sinus ärevust ega hirmu ja sa julged olla sirgeselgne. Ja ka seda olen kogenud, mismoodi vastutus, teiste sinu poole vaatamine annab sulle identiteedi ja jõu - seda kogeme ilmselt kõik ka ilmalikus elus päris sageli.

Piret Jaaks, «Taeva tütred». Foto: Repro