Sinijärv soovitab: selle teose lugemine on kategooriliselt lubatud!

Jaan Kross. Foto: Peeter Langovits

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jaan Krossi luule valikkogu «Olla laev».

Jaan Kross on ausambaga tähistet kirjanik. Ei meenugi, kes võis eelmine olla siin Eestis. Tammsaarest on jo pea pool sajandit möödas ja bareljeefid ei tule arvesse. Kross on suure proosameistrina end kirjandusse kui mitte kivistanud (sest kes kirjanikuna ikka kivistuda tahaks, olgu või post mortem), siis pronksistanud. Selle vastu ei saa, nõnda on.

Jaan Kross, «Olla laev». Foto: Raamat

Et Jaan Kross kehtestas end luuletajana ammu enne esimeste proosatekstide avaldamist, võib nooremale põlvele vähem teada tõsiasi olla. Kross oli üks neist, kes kiskus sõjajärgsel ajal tuima riimimisse tardunud ideoloogilise punapoeesia igavast vormist välja ning lõi luuleloo lainetama. Valmistas ette pinna nii mineva sajandi kuuekümnendatel saabunud tulevastele suurkujudele (Viivi Luigest ja Hando Runnelist Leelo Tungla ja Andres Ehinani) kui tegelikult kogu eestikeelse luule tulevikule (Jüri Üdist ja Doris Karevast tänapäevse vikerkaareni välja).

Seega tasub ta luulet lugeda, mõttega ja naudinguga. «Olla laev» pakub hea kontsentraadi. Ju ilmub kunagi ka käsitsi lugemiseks kõlbmatu hiidklots, kus kõik koos, aga kõht hakkab valutama, kui lebades lugeda. Siinne raamat on paberraamatuna perfektne – mõnus tarvitada ja piisavalt sisukas. Samas mitte miski suvakas ümbertrükk; mõnedki tekstid ilmuvad sel kujul esmakordselt ning mõni ei pruugi õkva prõlla meenudagi. Hea valik ja hea vormistus. Poeet Kross uue sajandi inimeste ees oma veenvaimal võimalikul kujul. Eks va Jaan sai eluajal mitme kvaasikeisri hull olla – ent ta oli seda tulemuslikult. Teose lugemine on kategooriliselt lubatud!

Kiidetud olgu ka Asko Künnapi kuvailm – krossilikult põhjalik, läbitöötatud, nüansjas. Ja unemereline.