UUS KRIMISARI ⟩ «See kuradi mutt tahtis kõike, mida mees iial kogunud oli»

Foto: Shutterstock

Äsja ilmunud romaan «Ringi keskel» on esimene osa Arne Dahli uuest krimisarjast, kus tegutsevad Nova rühm ja selle juht Eva Nyman.

Kui terasetehase osakonnajuhataja leitakse Uppsala lähedalt oma põlenud BMW-st surnuna, peetakse seda õnnetusjuhtumiks. Kui aga toimub veel üks samalaadne plahvatus, saab politseikomissar Eva Nymanile selgeks, et see on osa millestki suuremast, millestki, mis on arvatavasti seotud käimasoleva kliimadebatiga. Tema postkasti hakkavad saabuma masinal toksitud kummalised kirjad maailma hävimisest, keskkonnast ja kurjategijatest, kellele tuleb jälile jõuda.

Jäljed viivad Nymani enda minevikku, traumani, mille ta arvas olevat turvaliselt seljataha jätnud. Ja rohelisse metsa, kus erakuna elab tema kunagine mentor, nüüdne maailmalõpuks valmistuja.

Enne järgmist atentaati peab Eva käima saama oma erirühma Nova, et välja uurida, mis toimub.

Kes peidab end ringi keskel? Loe raamatust katkendit!

***

Arne Dahl, «Ringi keskel». Foto: Raamat

«KURAT, SEE SEAL ees on küll naine,» mõtleb mees, vajutab gaasipedaali põhja, möödub elektriautost ja heidab sellele eideraisale kurja pilgu. Sõrmega vehkimise jätab hilisemaks. Igal pool ei maksa ka teemat üles keerutada.

Osakonnajuhataja Alf Stiernström on tol kevadisel hommikul voodist vale jalaga välja astunud. Teistsuguseid hommikuid tegelikult enam ammu suurt polnudki. Ja nagu oodatud, oli esimene e-kiri, mille ta telefonist avas – pea sügaval padja sees ja silmad uneliiva täis –, tema hommikuinimesest advokaadilt.

Varahommikuid vihkas Alf Stiernström sel kogu elu ihaldatud ja lõpuks kätte saadud ametikohal kõige enam. Kahjuks peab Skandinaavia ühe juhtiva suurfirma juhtkond varaseid tunde muidugi ära kasutama. Lisaks tuleb seda aega näha ka ülemvõimu märgina, justkui oleksid sina juba ammu ametis, kui konkurendid alles ärkavad. Lahinguväljal peab vaenlasest ette jõudma, nagu on öelnud sõjakunsti meister Sun Tzu.

Stiernström proovis selle juhtimisfilosoofiaga kohaneda, kui advokaadi e-kirja luges, aga kui aru sai, et tema tulevane eksabikaasa nõuab veelgi rohkem raha, jättis filosoofia kus seda ja teist. Ta oli muudkui järele andnud, ent ikka ei piisanud. See kuradi mutt tahtis kõike, mida mees iial kogunud oli.

See feminismivärk on tõesti liiga kaugele läinud.

Nüüd näeb Alf Stiernström Uppsala lähedal kiirteel kaugel ees, kuidas üks elektriauto teisest omataolisest mööduma hakkab. Ta võtab jala gaasipedaalilt, alandab lainetava rapsipõllu veerel kiirust ja jääb kliimateadliku juhi kannule tiksuma. Nii tore on näha, kui ebakindlaks muutub möödasõit, kui see totakas lõpetab tema elegantse BMW ninast meetri kaugusel. Kunstlikult kiirendav elektrooniline toode jõnksatab ja on näha, kuidas ülemakstud, ilmselt sisserännanud diginohik süstib paremasse ritta aeglase märkamatu juhi ette.

Niinimetatud autost möödudes tõstab Stiernström keskmise sõrme natuke liiga hilja. Ta on juhist juba möödunud, vaevalt et too seda märkab, aga Stjernström teeb seda ikkagi.

Ta on oma lahingu valinud.

Gaasi põhja vajutades tunneb ta, et auto käitub kuidagi imelikult.

*

Binokkel püüab autod vaatevälja hetkel, kui toimub möödasõit. Need paistavad ülalt nurga alt. Näha on, kuidas auto vasakpoolses sõidureas pärast möödasõitu kontrolli kaotab, kuidas see kurvi tulles valesti pöörab, kuidas süttib juba enne, kui on parempoolsesse ritta tagasi jõudnud, kuidas kihutab hoopis erekollasele rapsipõllule ja sõidab sellest tulekuulina läbi.

Viimase asjana paistab läbi esiklaasi keskmise sõrmena püsti tõstetud põlev tulejutt.

Binokkel langeb, nagu ka kaugjuhtimispäästik.

Universumi kõrvu kostab sügav väljahingamine.

See on alanud.