Selgusid Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid
5. aprill 2024, 09:51
Tartu linn annab kümnendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2023. aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor. Auhinna võitja selgub Raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil.
2023. aastal ilmus kokku 140 lasteraamatut, nende seas raamatuid nii päris pisikestele, lasteaia- ja algkoolilastele kui ka noortele; luule- ja aimeraamatuid, õhemaid illustreeritud teoseid väiksematele ja kopsakamaid üllitisi suurtele, mida žürii kõiki hindas.
Seekordsed Lapsepõlve Auhinna nominendid on: Margus Haava «Hundiema ühepajatoidu saladus», Mika Keräneni ja Contra «Herta, löö siseküljega!», Jana Maasiku «Kummituste peatänav», Grethe Rõõmu «Kaarnapuu» ja Mari Teede «Ingmar ja meri».
Margus Haav «Hundiema ühepajatoidu saladus» (Koolibri)
Žürii meelest on see raamat, milles on tunda Eno Raua lugude hõngu: hea ette lugeda väikestele ja iselugemiseks pisut suurematele.
Väikese vimkaga nutikad loomalood panevad lugeja muhelema ja moodustavad koos Tuulike Kivestu-Rotella isikupäraste illustratsioonidega terviku. Raamatu kandev mõte on vägagi aktuaalne: olgem omavahel hoolivad ja sõbralikud!
Mika Keränen, Contra «Herta, löö siseküljega!» (Kirjastus Keropää)
Contra ja Mika Keräneni suurepärases koostöös valminud lustakas ja vaimukas «ood jalgpallile» on raamat, mille kohta võib julgelt öelda, et selles populariseeritakse luulet ja sporti ühekorraga. Kaks andekat loojat ja kunstnik Elina Sildre on kohtunud, et koos raamat valmis teha, ja tulemuseks on rõõmsavärviline teos, mida loevad kindlasti heameelega nii poisid kui tüdrukud. Siil, kes põõsast õpetab, kuidas palli lüüa, lisab mõnusat äratundmist.
Grethe Rõõm «Kaarnapuu» (Varrak)
Põnev, kõhe ja maagiline noorteraamat, kus on parajas koguses päriselu oma pereprobleemide ja esimese armumisega – müstika, armastuse, suureks saamise raskuste ja suguvõsalugude hästikombineeritud lugu. Raamat on ka professionaalselt kujundatud ja Jane Mustriku lugema kutsuva kaanepildiga.
On sümpaatne, et fantaasiaraamatu tegevuspaigaks on autor valinud oma kodukoha Rõuge. Raamat julgustab jälgima oma südamehäält ja seisma selle nimel, mis oluline.
Jana Maasik «Kummituste peatänav» (Varrak)
Tõeline maiuspala kummituse-sõbrale, väga hästi loodud omamoodi ühiskond kummitavate majade, rahutute hingede, võtmevalvurite ja Vahepealsuse vahtkondlastega Tallinna vanalinnas. Puudutab ka tõsisemat teemat – surma ja sellega leppimist. Urmas Viigi suurepärased koomiksilaadsed illustratsioonid tabavad aja vaimu.
Autor on pühendanud loo neile, kes on noores eas kaotanud lähedase.
Mari Teede «Ingmar ja meri» (Tänapäev)
Kummituste, müstika- ja saladusterohkes raamatumaailmas on see raamat tõeline vaikusesaar, rahulike laste pelgupaik. Rahulikus tempos kulgev lugu ühe poisi kohanemisest vanemate lahutuse tõttu muutunud elukorralduse, uue elukoha ja kooliga, taustaks meri ja mereäärne loodus. Sellest saab Ingmarile omamoodi tugipunkt, mis aitab meelel rahuneda ja argielu sekeldustega toime tulla. Ühtaegu poeetiline ja realistlik lugu, kus on õhku ja ruumi. Seda muljet toetab minimalistlik must-valge illustratsioon.
Žüriisse kuulusid Tiia Kõnnussaar, Kirsti Läänesaar Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumi esindajana ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad Britta Põldma (Tartu Variku Kool) ja Kadriliis Karu (Tartu Forseliuse Kool).
Žürii tõdes üksmeelselt, et üldine mulje on hea ja Eesti lastekirjandus on tugev. Parimate hulka valiti need raamatud, mis olid nii professionaalselt kirjutatud, toimetatud kui ka illustreeritud.