MUST HUUMOR ⟩ Läti kirjanik, kelle raamatut nõrganärvilistele ei soovitata

Läti kirjanik Guntis Berelis. Foto: Zane Bitere/LETA/Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Guntis Berelise raamatut «Sõnad olid liigsed».

Rahvusvaheline lätlus võiks meile olla sama kahjutu ja kasulik kui rahvusvaheline juutlus. Juute ja lätlasi vahel ikka lollpead sõimavad, aga mõlema kirjandusega tasub sidet hoida.

Guntis Berelis, «Sõnad olid liigsed». Foto: Raamat

Pole ammu kedagi tsiteerinud, ent Guntis Berelis öelgu siinsamas ja Contra tõhusas tõlkes nõnda: «Sõda – see on hea, mõtles Tušs, kui oli läinud Lapovitsi trahterisse ja endale pikalt mõtlemata õhtusöögiks sardellid ja pudeli Tannhäuseri õlut tellinud. Nägid, mis? Sõda vaevalt alanud, aga vorstid on juba kolm kopikat kallimad kui alles möödunud nädalal! Peaks nagu pahameelt tundma, aga samal ajal tärkab tahes-tahtmata ka austus trahteripidaja vastu. Peaga mees – ei lase oma võimalust mööda, on juba taibanud, mis aeg ees seisab. Kolm kopikat täna, kolm homme, aga vaata kuu aja pärast maksad lõuna ajal kaks korda kallimat hinda portsu eest, kus poole vähem vorste. Olgu sõda või rahu, rahvas tuleb ikka ühes jutis sööma, kuhugi nad ei jää.»

Vene keelt õpetatakse Eesti koolides endiselt massiivselt, ja hea on, vainlasest tuleb ikka aru saada, ent tegelikult võiks semestrikese jagu õpetada ka teiste naabrite keeli. Soomlaste ja rootslaste ja lätlaste omi. Et Eestis koolihariduse saanud nooruk/noorik ei jääks üheski naabermaas hädaje. Kuidagi piinlik, kui suhtlusvõime läti sõpradega piirdub saldejumsi ja darbalaiksiga, leninaielast kõnelemata. Aeg asi ära korraldada. Heade ja põnevate naaberraamatute lugemisest võiks hakatust teha.