KATKEND RAAMATUST ⟩ Tänavasport muutub pidevalt - see leiutab ennast üha uuesti ja uuesti

Erik Naissaar. Foto: Remo Tõnismäe

Eesti kulturismi ja fitnessi pikaaegse käilakuju, treeneri ja motivatsioonikõneleja Ott Kiivikase targalt toitumise ja treenimise käsiraamatu esmaversiooni ilmumisest on möödas neli aastat ning trükitiraaž 5000 eksemplari on tänaseks läbi müüdud. Huvi treeningmetoodika ja toitumise vastu ei ole aga ajas vähenenud. Selle nelja aastaga on pildile tulnud mitu uut spordiala, mis oma olemuselt tihedalt põimuvad jõutreeninguga ning millel kasutatakse ka sarnaseid treeningpõhimõtteid ja -vahendeid.

Kiivikas toob raamatus «Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat. Täiendatud trükk» välja, et üks sellistest uutest aladest on kalisteenika, mis kogub populaarsust just nooremate harjutajate seas. Kiivikas selgitab, et kalisteenika osa sai raamatusse tänu sellele, et Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president Erik Naissaar hakkas aktiivselt osalema fitness challenge’i võistlustel ja tõi sinna teisigi kalisteenikaga tegelevaid sportlasi. «Kuna alad on lähedalt põimunud ning näen, et kalisteenika kasvab pidevalt ja huvilisi on ka noorte seas, siis otsustasin, see peab saama oma peatüki – loomulikult Erik Naissaare sulest,» lausub Kiivikas.

Loe katkendit raamatust «Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat»!

***

Ott Kiivikas, «Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat». Foto: Raamat

Kalisteenika on mitmekülgne ja väljakutseid pakkuv spordiala, mis arendab jõudu, painduvust ja keha kontrolli. See kogub aina enam populaarsust, kuna ei nõua spetsiaalseid jõusaali seadmeid – vaja on vaid kaht ruutmeetrit vaba pinda.

Ala peamine eripära ongi selle lihtsus, sest erinevalt paljudest teistest spordi- ja fitnessaladest ei vaja see peaaegu üldse varustust. Seetõttu on kõigil kerge sellega alustada, olenemata asukohast või rahalistest võimalustest. (Pealegi on Eestis loodud väga funktsionaalseid välijõusaale spetsiaalselt oma keharaskusega treenimiseks, mõeldes erinevatele vanuseastmetele.)

Tänu oma ligipääsetavusele ja tõhususele füüsilise vormi edendamisel on kalisteenika viimastel aastatel üha menukamaks muutunud. Olenemata sellest, kas oled algaja või kogenud sportlane, loob kalisteenika väga hea füüsilise ettevalmistuse paljudeks spordialadeks.

CV: Erik Naissaar

Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president.

Spordiklubi Striidikool asutaja ja tegevjuht.

Spordifestivali Kevad Battles peakorraldaja.

Läbinud arvukalt EOK ja Tallinna Ülikooli koolitusi (sh. 7. lend Spordijuht 1.0)

Tunnustused ja saavutused

Pärnumaa aasta terviseedendaja 2023

EOK 100 rinnamärk

Eestimaa Spordiliit Jõud kohaliku spordielu edendaja 2022 ja 2023

Pärnumaa Spordiliidu ja Pärnu linna tunnustus Pärnu ja Pärnumaa spordiedendaja 2021

Pärnumaa aasta ekstreemsportlane 2022

Muide, hiljaaegu koju sõites kuulasin Kuku raadiot, kus sattusin väga hea vestluse peale. Nimelt võrdlesid saatejuhid kergejõustikku ja tänavasporti. Nad mõtisklesid, missugust tippsporti on üldse nüüdisühiskonnal vaja, tuues välja, et need marginaalid, mida suudetakse kergejõustiku tulemustest maha lihvida, on ajas üha väiksemad, mistõttu ei paku see inimestele teleri ees enam eriti pinget. Samuti ütlesid nad, et tänavasport on niivõrd uus, värske ja pidevalt uuenev valdkond, et inimvõimete piire selles ei jõua veel hoomata ei publik ega ka tõenäoliselt sportlased ise.

Tänavasport muutub pidevalt, see leiutab ennast üha uuesti ja uuesti. Ja leiutamise võime on spordiala jätkusuutlikkuse seisukohalt äärmiselt tähtis. Näiteks jalgpall on ju suutnud ennast 150 aasta jooksul korduvalt ümber leiutada, sest spordiala reeglid pakuvad selleks võimalusi.

Võistlusdistsipliinid

Kalisteenikaspordis domineerib kaks distsipliini: vabakavad ja jõuvastupidavus.

VABAKAVAD näevad välja akrobaatilised ning koosnevad dünaamiste ja staatiliste elementide sümbioosist. See sarnaneb n-ö vana kooli riistvõimlemisele, kuid sportlasele on antud vabadus ehk siis kohustuslikud elemendid puuduvad.

Nii dünaamika kui ka staatika vajavad suurepärast kehatunnetust ja baasjõudu. Dünaamilised elemendid sooritatakse hooglemise või muu inertsi tulemusena ning staatilised elemendid hõlmavad endas mingi kindla sundasendi hoidmist. Ühed raskemad staatilised elemendid kalisteenikaspordis on näiteks rõhtripe, lipu hoidmine varbseinal või postist kinni haarates (human flag), kätelseis ja rõhttoeng (full planche). Need nõuavad väga head baasjõudu, koordinatsiooni ja üldist keha kontrolli ning ühtlasi õpetavad paremini enda keha mehaanikat tunnetama.

Võistlustel on lisaks staatikale ja dünaamikale mõõdupuuks veel kombinatsioonide kokkupanek ehk sportlase harjutuste jada: kuidas ja mis järjekorras on kava kokku pandud, millise sujuvusega on sooritus. Vürtsi annavad juurde sportlase stiil ning muusikavalik.

JÕUVASTUPIDAVUS kujutab endast ettenähtud baasharjutuste sooritamist aja peale.

Eestis astub lavale harilikult 2 sportlast korraga, mõlemal on abiks 2 kohtunikku. Euroopa suurimatel võistlustel kohtame laval korraga 15 sportlast, iga ühel 2 kohtunikku, mis teeb võistlusareenile kokku 45 inimest. See on korralik rahvahulk ning väga palju emotsioone hõlmav atmosfäär nii sportlastele kui ka publikule. Mõõdupuuks on aeg. Muidugi korraldatakse kvalifikatsioonid, poolfinaalid ja finaalid et leida need kõige-kõige vastupidavamad sportlased.

Üldiselt treenitakse jõutreeningute käigus keha kui tervikut. Kalisteenika jõutreenigu kavades on enim levinud harjutusteks näiteks ripper kätekõverdused (loe: lõuatõmbed), kükid, toenglamangus kätekõverdused ja rööbaspuudel kätekõverdused.

Kõiki harjutusi saab teha erinevates variatsioonides, et suurendada raskusastet ja intensiivsust. Kalisteenikasport ei ole mõeldud ainult tippsportlastele, vaid pakub väljakutseid kogu elukaare jooksul.

Kujunemine, ajalugu, struktuuri loomine

Eestis hakkas kalisteenikaspordi kogukondasid tekkima alles 2010ndate alguses. Peamiselt paistsid tollel ajal silma tallinlased, kes toimetasid Pirita rannas, Russalka monumendi juures ning Maardu ja Lasnamäe kortermajade hoovis turnikatel. Aastast 2015 hakati kommuuni kasvatama ka Pärnus ja Raplas, 2016 ärkasid Tartu, Viljandi ja Jõgeva.

Kui varem korraldati turniire peamiselt Tallinnas ja Maardus, siis 2016. aastal hakati korraldama väiksemaid võistlusi ka Pärnus.

2017. aastal kohtusin ühe menuka välijõusaalide tootjaga ning märkasime, et Eestis ei olnud veel teisaldatavaid välijõusaale, mis seisaksid n-ö omal jala peal püsti. Seepärast sai võistlusteks, esinemisteks ja töötubadeks kasutada vaid välijõusaale, mida pidi toestama (näiteks mehi raami nurkadesse istuma panema), ja see nägi vahel päris kentsakas välja. Siis aga tootsime esimesed teisaldatavad välijõusaalid.

2018. aastal alustasime liigvõistlust üle Eestimaa suurimate ostukeskuste juures. Toimuma hakkasid organiseeritud treeningud Tondi, Kopli, Audentese ja Pärnu kergejõustikuhallis.

2019.aastal hakkas Pärnus võistlus Kevad Battles saama suuremat tähelepanu: kohale lendas kümmekond riiki, sealhulgas tolleaegsed maailma eliitsportlased, samuti maailmameister Daniels Laizans. Võistlus oli kahepäevane ja see peeti Pärnu keskuse ees Martensi väljakul kireva päikese all.

See oli esimene võistlus Euroopas, kus oli kehtestatud osalustasu. Mäletan, et see oli väheke raske olukord. Olime ju harjunud, et tegemist on «sotsiaalse spordialaga» ning korraldaja teeb kõik ette-taha ära. Riskisime sellega, et osalustasu määramisel võib järgneda «tühistamine» ning võin sportlastelt pahandada saada. Aga ennäe, osalustasu võeti omaks. Tänu sellele julgesin produktsiooni rohkem investeerida ning see avas uued võimalused ka spordiala populariseerimiseks.

Pärast seda nädalavahetust teadsid pärnakad hästi, mis on kalisteenika. Kui varem külastasid Eestit soomlased, lätlased, harva ka leedukad, siis 2019.aastal lendasid siia isegi Ungari, Prantsusmaa, Iisraeli, Taani ja Serbia sportlased. Võistlus läks viraalseks. Võib isegi öelda,et see muutis tollaegset kalisteenikaspordi korraldust, sest paar nädalat hiljem kehtestati ka MMil esmakordselt osalustasu.

Paralleelselt sellele, et sportlastele loodi väljundeid – üritusi ja võistlusi – tutvustati ala järjest enam rahvarohketes kohtades, hakati tootma väga palju välijõusaale ning tekkis korralik infra metsaradadele, avalikesse parkidesse ja randadesse. Samuti julgesid eestvedajad luua sisesaale. Jõuvastupidavuses hakati Eestis võistlema 2021.aastal.

Praegu organiseerib Eesti kalisteenikasporti Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liit, mis on asutatud aastal 2022. Aastast 2023 kuulub liit rahvusvahelise alaliidu liikmeskonda (International Calisthenics and Street Workout Federation).