Disainimuuseumi raamatuklubi kohtub tähenduslikus ruumis, kus Tallinna külastanud Graham Greene kirjanduse üle arutles

Raamatuportaal
Copy
Graham Greene.
Graham Greene. Foto: Imago stock&people/ Scanpix

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi raamatuklubi kutsub kõiki kirjandus- ja disainihuvilisi heas seltskonnas mõtteid vahetama raamatute üle, mille autoriteks või tegelasteks on disainerid, (tarbe)kunstnikud või kollektsionäärid ja mis viivad rännakutele põnevatesse hoonetesse, kunstikogudesse, disainistuudiotesse.

Võibolla võetakse klubis kunagi ette hoopis mõne Graham Greene’i raamat. Ta on vaieldamatult kuulsaim kirjanik – ja tõenäoliselt ka tuntuim inimene üldse – kes muuseumi külastanud on: kui Graham Greene esimest Eestis käis 1934. aasta kevadel «ilma erilise põhjuseta», nagu ta kirjutab oma memuaarides «Ways of Escape» («Põgenemise viisid»), tutvus ta lennul Riiast Tallinna toonase Briti asekonsuli Peter Edmund James Leslie’ga. Mehed lugesid lennu ajal juhuslikult ühte ja sama raamatut, sõbrunesid seetõttu kohe ja saabumisel jõi Greene Leslie’ga Lai tänav 17 Briti saatkonnas teed ning siis avastasid nad koos vanalinna. Sealsamas tegutseb praegu ETDM ja nüüd ka ETDMi raamatuklubi.

Klubi koguneb umbes kord kuus muuseumis ja ilusa ilmaga muuseumi vaikses ja rohelises sisehoovis. Majas hoitakse elus traditsioone ja pakutakse kirjandusest huvitatud külalistele teed (ja kindlasti veel midagi, nagu kahtlemata läks ka Graham Greene’i külaskäigu puhul).

Edmund de Waal, «Merevaigusilmadega jänes».
Edmund de Waal, «Merevaigusilmadega jänes». Foto: Raamat

Esimest korda kohtutakse juba 2. mail ja räägitakse Suurbritannia keraamiku Edmund de Waali raamatust «Merevaigusilmadega jänes», milles ta jutustab oma perekonna loo – mis on tihedalt läbi põimunud Euroopa kultuurilooga.

Ephrussid – nii oli ka de Waali vanaema perekonnanimi – olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab autor oma suguvõsa ajaloost nii mõndagi teada. Kujukesed ostis kunstikoguja Charles Ephrussi ning kinkis need oma nõole Viktorile pulmadeks. Austria Anschluss’i ajal pillutati pere laiali ning nende vara võõrandati. Netsuked päästis teenijanna, kes need põlletaskus oma tuppa viis ja madratsisse peitis.

Raamat viib koos autoriga netsukete jälgi ajades Pariisi, Viini, Tokyosse, Odessasse; segab lugeja arvukatesse armuafääridesse, kuulsate kultuuritegelaste kirjavahetustesse ja paljudesse muudesse sekeldustesse.

Klubis osalemiseks oleks hea raamat läbi lugeda, selle saab nii raamatukogudest kui kauplustest praegu väga soodsa hinnaga. Klubiga saab ühineda ka siis, kui loetud on vaid pool või isegi veerand!

Järgmine kohtumine on samuti juba kalendris: 13.juunil arutletakse Soome autori Jukka Viikilä raamatu «Akvarellid Engeli linnast» üle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles