LUGEMISSOOVITUS ⟩ Keegi meist pole pidevalt pühak, aga mõni meist pole kunagi loll

Doris Kareva. Foto: SCANPIX

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Doris Kareva raamatut «Puhas lora».

Doris Kareva on aus inimene ja kui ta ka vahepeal väheke luuletab, siis ikka omis poeeses. «Puhas lora» on aus pealkiri. Räpakas lora võiks tähendada roppe lorilaule näiteks. Dorise lora on puhas – ja kaugeltki kõik pole lora.

Doris on üks neid autoreid, keda saab eesnimepidi kutsuda. Doris, Paul-Eerik… noid pole palju. Doris ulatub tapvast suitsunäljast suurimate vaimukõrgusteni, see kõik on tas sees olemas. Ja Doris võib oma raamatu nimetada ükskõik milleks ja teha seal sees ükskõik mida.

Doris Kareva «Puhas lora» Foto: Raamat

Ta pea poole sajandi pikkune loome on sõitnud vabal meelel sõnailma servast teise ning «Puhas lora» näitab autori järjekordset vabanemist ja uut hingamist mingil uuel sõnasaarel ses avastatamatus arhipelaagis, kus poeedid läbi tormide ja mõõnade omis kanuis ja kaatreis hulbivad, sulbivad, karidele kärisevad ja paradiislikele liivarandadele sahisevad.

Kunagi saime Dorisega kokku Vabaduse platsil ja ta ütles: «Vabaduse plats, teen, ms tahan!» Teebki. Vaba, reibas, ootamatu. Lugege «Puhast lora» ning te ei kahetse. Keegi meist pole pidevalt pühak, aga mõni meist pole kunagi loll.