VIDEO ⟩ Meelis Lao: kui mina teatud asjadest ei räägiks, siis ei olegi kedagi, kes neist räägiks

Meelis Lao ja Tiit Trofimov. Foto: Evelin Kruus

Raamatu «Lõpp on algus» autor Tiit Trofimov ning Meelis Lao, kellel ilmub peagi raamat «Meelis Lao. Vabadusvõitleja, spioon või mafiooso?» vestlesid podcastis «Keset elu» sellest, milline oleks oma elukogemusele toetudes nende sõnum tänapäeva noortele.

Selleks, et kogemust saada, tuleb elada läbi teatud asju

Trofimov nentis, et kui vaadata meie ühiskonda, siis paljud meie seast vaatavadki ainult minevikku ning seda, et kui inimene on oma elus kuskil olnud, siis ta justkui ei olegi muutumises. Ta selgitas, et inimestele meeldib jätta sind sellisesse kohta, kus sa kunagi olid ning mitte lubada sul areneda, jagada oma elukogemusi, teadmisi või nägemusi.

Lao tõi välja, et täiskasvanuks saamine on juba omaette kogemus. Kogemust ei saa osta, laenata ega õppida. Selleks, et saada kogemust, tuleb elada läbi teatud asju. Seeläbi kujunebki välja kogemus, mida võib nimetada tarkuseks. Ta leidis, et pahatihti kipuvad noori inimesi õpetama aga need, kes on ise õppinud nii-öelda klassi vaikuses. «Mida ta aga oskab öelda noorele? Oskab öelda seda, mida on täis ka raamatud. Ta räägib sellele noorele edasi raamatus olevat lugu. Noor oskab ka ise seda raamatut lugeda,» lausus ta ja lisas, et tegelikult on noori inimesi väga lihtne suunata mingisugusele ummikteele. Tegelikult tuleks noortele aga rääkida, et ennast tuleks elus ise avastada.

Elus tuleb leida iseennast, proovida erinevaid asju

Lao tõdes, et me kõik tuleme siia ilma mingisuguse potentsiaaliga – meis kõigis on olemas oma tugev külg. «Võtame näitena selle, et minu potentsiaal on raamatuid kirjutada ja tegelikult ma tahaksingi seda teha. Kuna aga minu vanaisa oli puusepp, siis öeldi ka mulle, et peaksin sama tegema. Minu meelest pole õige suunata inimene tegelema millegagi, mida ta ei taha. Lõhkuda ära tema elu.»

Lao soovitas noortel leida elus iseennast, proovida erinevaid asju. Just seeläbi saab teada, mis on see, mis sulle meeldib ja sobib. «Kastke varvast natuke siia ja sinna. Tänapäeval ei ole nii, et sind pandi midagi tegema ja nüüd sa jäädki seda tegema. Muutke oma suunda, ärge jääge kusagile kinni.»

Kui unistus jääb täitmata, siis muutud õnnetuks

Trofimov nentis seepeale, et tõsiasi on see, et paljud jäävadki kinni sellesse nii-öelda puusepa ametisse. «Anna inimesele peitel ja haamer kätte ja nii ta sellega elu lõpuni toksibki.»

Lao lisas, et ilmselt tuleneb see suuresti sellest, et inimesed pole harjunud endas muutuseid välja tooma. Kui vanasti olid vanemad või suguvõsa, kes sind suunas, siis tänapäeval on selleks sotsiaalmeedia. «Poistele öeldakse, et kui sa ei ole investor, siis sa ei ole keegi. Tüdrukutele, et kui sul selliseid huuli pole, siis sa pole tegija. See ei ole õige. Inimene peaks leidma rahulduse ja täitma unistuse, milleks ta loodud on. Kõik me oleme erinevad. Kui unistus jääb täitmata, siis oled õnnetu. Sellest aga keegi ei räägi, keegi ei õpeta. Seda suudab rääkida elukogenud inimene. Ehk pole ainult see, et võtad raamatu lahti ja loed peatüki läbi,» sõnas ta.

Trofimov lausus, et Tarmo Urb ütles talle väga hea ütluse. Nimelt sõnas Urb, et tänapäeval käivad asjad niimoodi, et noored koerad käivad õpetavad vanadele koertele, kuidas vaibale pissimine käib. «Seal taga on huvitav tõde. Aga kuskilt peab ju alustama. Midagi pole teha, ka see on kogemus.»

Kui sa ulud huntidega koos, siis sa küll ulud nagu hunt, aga sa ei ole seda

Lao tõdes, et siia ilma sündides on meil juba midagi sisse istutatud. Näiteks võib võtta samast perekonnast pärit kaksikud. Neil on samasugune kasvatus, majanduslikud võimalused, sõprusringkond. Ühest kaksikust kasvab aga hoopis teistsugune inimene kui teisest. «Me oleme juba siia tulles erinevad. Kelles on see kurjuse juur, siis temast seda enam välja ei saa. Talle jääb see ühel või teisel moel ikka sisse. Olen seda nii palju näinud. Vahel, kui sa ulud huntidega koos, siis sa küll ulud nagu hunt, aga sa ei ole seda. Sa ei ole üks nendest. Sa oled lihtsalt sunnitud teatud asju kaasa tegema, aga sinu natuur jääb ikkagi sinu enda omaks,» leidis ta.

Vanemad elavad laste peal oma tegemata jäänud asju välja

Trofimov tõi välja, et temal endal väga vedas ning tema vanemad ei survestanud teda, et ta peaks kiirelt ära otsustama, kes temast saama peab. Lao rääkis seepeale, et lääneriikides on näiteks väga sagenenud, kus peale põhikooli minnakse seljakotiga laias maailmas ringi rändama. Noored teenivad endale ise elamiseks raha ning näevad maailma. «Sa adud seda maailma ja sul tekib parem arusaam selle kohta, mida sa teha võiksid. Tänapäeval aga suunatakse vähegi võimekam noor ülikooli õppima. Tegelikult pannakse ta surve alla. Sellised noored murduvad ja ei leiagi oma eluteed,» selgitas ta ja lisas, et sellised olukorrad juhtuvad, kui vanemad elavad laste peal oma elu välja, sest neil endil on jäänud see tegemata. Tõde on Lao sõnul aga see, et surume sedasi lapsed tegema midagi, mida nad teha ei taha.

Ta rääkis, et oma noorema pojaga on temal endal olnud selline lähenemine, kus Lao räägib pojale asjadest ning tagajärgedest. Otsus on aga poja enda teha. «Kui ta nüüd teeb selle sammu, mille kohta eelnevalt rääkisin, et on selline tagajärg, siis hiljem pole vaja viriseda. Kui inimene ei teadnud, mis tagajärjed võivad tema teol olla ja ta satub jamasse, siis tuleks talle andeks anda, kaasa tunda ja aidata. Kui sa aga räägid, mis juhtub ja ta teeb ikka selle sammu, siis on see tema elu, tema teadmine, tema otsus ja tagajärg.»