Hea hulk ilukirjanduslikke teoseid, mis näitavad, kui erilised ja erinevad me oleme

Foto: Shutterstock

Eesti Inimõiguste Keskus on töötajate ja sõprade abiga kokku pannud väikese valiku raamatutest, mis võiksid avada maailma kirjusust, inimeste mitmekesisust ja ehk ka laiendada vahel kitsaid piire, mis inimeseks olemisele seatud on. Aga eks lõppeks leiab igast raamatust midagi, millega samastuda, millest ehmuda või millele vastanduda. Head lugemist!

Chinua Achebe «Kõik vajub koost» (2018) – Nigeeria koloniseerimisest 20.sajandi lõpus.

Chimamanda Ngozi Adichie «Americanah» (2013) – ingliskeelne novell noorest Nigeeria naisest, kes lahkub olude sunnil oma kodumaalt Ameerika Ühendriikidesse, kus kogeb esimest korda elus rassismi ning avastab mida tähendab olla «must inimene».

Chimamanda Ngozi Adichie «Pool kollast päikest» (2006) - kolme tegelase traagilised lood Nigeeriat 1960. aastatel raputanud kodusõja ja vägivallalaine ajal. Eepiline, ambitsioonikas ja meisterlik romaan moraalsest vastutusest, koloniaalajastu lõpust, rahvuslikust kuuluvusest, klassist ja rassist – ning sellest, kuidas armastus muudab kõike veel keerulisemaks.

Chimamanda Ngozi Adichie «Purple Hibiscus» (2003) – ingliskeelne novell noorukiea emotsionaalsest segadusest, võimsatest perekondlikest sidemetest ja säravast vabaduse lubadusest.

Aravind Adiga «Valge tiiger» (2009) – värvikas kirjeldus Indias tänapäevalgi valitsevast kastide süsteemist, kus kast määrab inimese saatuse.

Vahur Afanasjev «Serafima ja Bogdan» (2017) – peipsiäärsete vanausuliste elust ja kannatustest nõukogude okupatsiooni saabudes.

Ingeborg Arvola «Nuga tulle» (2024) – ajalooline romaan tööst ja armastusest, tugevast ühtekuuluvusest ja vabast erootikast, vastuoludest üksikisiku ja ametivõimude vahel.

Fredrik Backman «Ärevil inimesed» (2019) - vaimukas lugu sellest, kuidas erinevad inimesed erandlikus olukorras koos tegutsevad ja üksteist aitavad.

James Baldwin «Giovanni tuba» (1956) – Pariisis elava ameeriklase Davidi elust, tunnetest ning pettumust valmistavatest mees- ja naissuhetest.

Sebastian Barry «Otsata päevade aegu» (2016)

Harriet Beecher Stowe «Onu Tomi onnike» (1852) – sentimentaalne romaan orjuse tegelikkusest, kinnitades samas, et kristlik armastus võib ületada midagi nii hävitavat nagu kaasinimeste orjastamine.

Lucia Berlin «Koduabilise käsiraamat» (2022)

Kay Bratt «Iseendale truu» (2020) – ema saladus ja tütre otsirännak.

Pearl Buck «Naiste paviljon» (1995) – suure, jõuka, vanu tavasid austava hiina perekonna lugu.

Minna Canth «Vaene rahvas» (1960) - Soome esimese naisõiguslase terav sotsiaalkriitika.

Jung Chang «Metsluiged: Hiinamaa kolm tütart» - kolme erineva generatsiooni hiinlanna lood, taustaks 20. sajandi Hiina.

Maryse Condé «Mangroovi ületamine» (2023) – Guadeloupe kirev ajalugu ja keerukad inimsuhted: väikesel saarel elavad kõrvuti Aafrika orjade, India sisserännanute ja Prantsuse kolonisaatorite järeltulijad ning Haiti lihttöölised.

Tsitsi Dangarembga «Närvilised olud» (2021) - esimene Zimbabwest pärit mustanahalise naise inglise keeles avaldatud raamat. Põhiteemadeks sooline kuuluvus ning kolonialism.

Bernardine Evaristo «Tüdruk, naine, keegi teine» (2022) - risti ja põiki läbi kogu Inglismaa, enam kui sajandi vältel, jälgib see romaan kaheteistkümne naise elu, saatust ja valikuid. Lugu erineva taustaga Briti naistest.

Fannie Flagg «Fried green tomatoes at the Whistle Stop cafe» (1987) – ingliskeelne romaan uurib naiste vananemist, afroameeriklaste väljakutseid 1920.aastatest 1980. aastate lõpuni ning omavahelisi suhteid.

Jean-Louis Fournier «Issi, kus me lähme?» - pühendatud autori kahele raske puudega pojale.

Romain Gary «Elu alles ees» (1975)

Hendrik Groen «Salapäevik: Hendrik Groen, 83¼ aastat vana» (2016) - päeviku vormis lugu hooldekodus elava vana mehe igapäevaelust.

Abdulrazak Gurnah «Paradiis» (1994) – lugu Ida-Aafrika poisi identiteedist, võimatusest seda leida, kaotusest, hirmust ja süüst.

Mohsin Hamid «Lääne tee» (2018) – lugu põgenemisest, rändamisest, vägivallast ja unistustest, aga eelkõige sellest, kuidas inimesed ja nende suhted aegamööda arenevad, moonduvad, teisenevad ja lagunevad.

Mohsin Hamid «Vastutahtsi fundamentalist» (2015) – korraga armastuslugu, põnevik, allegooriatest tulvil ühiskonnakriitika ja usuliselt radikaalsust põhjendav seletuskiri.

Kaui Hart Hemmings «Järeltulijad» (2012) – Emotsionaalne lugu rännakust, kus selgub, milline suund elu teelahkmel võtta.

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» - kus ja mis on armastus? Taustaks Pariisi lihtrahvas, tänavatantsija Esmeralda ja neli meest tema elus.

John Irving «Garpi maailm» (1978) - lugu kuulsast emast, omamoodi feministist, ning peaaegu kuulsast pojast, keda huvitab kirjutamine, seks ja maadlus. Lugeja ette astub terve armee hämmastavaid veidrikke.

N. K. Jemisin «Viies aastaaeg» (triloogia) (2015)

Ana Johns «Naine valges kimonos» (2020) – tõsielust inspireeritud lugu Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust. Meeldesööbiv portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

Jan Kaus «Vangerdused» (2020) - tõsielulised muinasjutud lähisuhtevägivallast.

Tommi Kinnunen «Nelja tee rist» (2014) - ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatus 20. sajandi murrangutes ja muutustes.

August Kitzberg «Libahunt» (1969) - eesti kirjandusklassika, mis avab nii eestlaste traditsioone ja uskumusi, kui ka pelgust nende suhtes, kel harjumuspärasest erinev välimus ja temperament.

Juta Kivimäe «Suur tuba» (2023) – sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnangud sõjajärgses Eestis.

Andrus Kivirähk «Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust» (2012) - hetki ja lugusid erinevate inimeste eludest.

Minna Lindgren «Raevukas lesk» (2021)

Valeria Luiselli «Minu hammaste lugu» (2022) – romaan kuues andes, mis sisaldab paraboole, hüperboole, ellipseid, allegooriaid ja tsirkulaarset ringkäiku ning Gustavo Sánchez Sáncheze alias Carretera elulugu.

Paavo Matsin «Death Cafe» (2024) – maagilise realismi võtmes düstoopiline romaan, mille tegevus toimub tänapäeval ja lähitulevikus. Romaani idee pärineb autori lapsepõlvest, kus ta igatses lugeda raamatut, milles erinevate lemmikteoste tegelased tegutseksid üheskoos.

Asha Miro, Anna Soler-Pont «Sandlipuu jäljed» (2008) – kolme orvuks jäänud lapse elukäigud. Realistlikud olukirjeldused maakera eri paigus valitsevast lohutust reaalsusest ja tohutust kultuurilisest mitmekesisusest. Lugu kompab sotsiaalseid ja kultuuripiire; räägib vastupanust, visadusest, unistustest – sellest, mis inimesi ühendab.

Yukio Mishima «Confessions of a mask» (1949) – homoseksuaalse Jaapani noormehe raskustest sulanduda 20. sajandi ühiskonda.

Toni Morrison «Armas» (2006) – mustanahalise naise katsumused rassistlikus maailmas.

Mudlum «Mitte ainult minu tädi Ellen» (2020) - naistest ja kõige kardetumatest loomulikest nähtustest - vanadusest, üksindusest, vaesusest ja vaimsetest häiretest.

Carolina Pihelgas «Vaadates ööd» (2022) - naistevastasest vägivallast ja sellest vaikimisest pärast Teist maailmasõda, mis tekitab jätkuvalt valu ka meie kaasajas.

Undinė Radzevičiūtė «Kalad ja draakonid» (2017) – lugu kultuurikontaktidest, kauge ja võõra ahvatlusest ja allutamispüüust, aga samas ka hirmust ja mõistmatusest võõra ees.

Kurban Said «Ali ja Nino» (2014) – moslemiusku noormehe ja ristiusku tütarlapse põnevate pööretega lembelugu murranguliste ajaloosündmuste taustal.

Lisa See «Tea girl of Hummingbird Lane» (2017) – Pu-Erh tee ajaloost ja kohaliku rahva seotusest teetaimega.

Elif Shafak «Armastuse 40 reeglit. Romaan Rumist» (2017) – kaks paralleelselt kulgevat ning omavahel põimuvat lugu armastusest. Üks neist jutustab tänapäeva koduperenaisest, teine 13. sajandi sufi müstikust Rumist.

Vanessa Springora «Nõusolek» (2022) - lapsena seksuaalselt ära kasutatud tüdruku ja naise lugu.

Marina Stepnova «Lazari naised» (2011)

Kathryn Stockett «Koduabiline» (2010) – liigutav ja ajatu jutustus piiridest, millega vaikides lepime või vahel välja ei kannata. Lugu sellest, kuidas naised, olgu siis emad või tütred, koduabilised või perenaised, üksteisega suhestuvad.

Triin Talk «Auhind õigesti elatud elu eest» (2022) - naise erinevatest rollidest.

Jari Tervo «Layla» (2013) - naise võitlus vabaduse ja iseseisvuse eest maailmas, kus põrkuvad ida ja lääne arusaamad ning väärtused.

Kim Thúy «Ru» (2014) - vietnami põgeniku lugu, mis viib Vietnami sõja aegsest Vietnamist läbi Malaisia Kanadasse.

Mati Unt «Sügisball» (1977) – Elukäigud sõltuvad teistest isegi siis, kui üksteisele jäädakse kaugeks.

Eia Uus «Tüdrukune» (2019) - naiste kehadest, kogemustest, pingetest, hirmudest ja võimalustest, lähisuhtevägivallast.

Aigi Vahing «Valik» (2010) – romaan paranemisest. Kas piin on hädavajalik või saab ka teistmoodi?

Martin Widmark «Maja, mis ärkas ellu» (2021) – lugu hoolimisest ja teiste eest hoolitsemisest. Sellest, kuidas esmapilgul ebaoluline seik võib muuta inimese elu, andes talle uut jõudu ja tegutsemistahet.

Jeanette Winterson «Apelsinid pole ainsad viljad» (2008) - ühe tüdruku lugu kasvamisest väga usklikus perekonnas ja eneseavastamisest, sh sellest, et talle meeldivad tüdrukud.

Tõnu Õnnepalu «Mandala» (2012) – inimestest, kes otsivad oma õnne valemit.

Tõnu Õnnepalu «Piiririik» (1993) - piiridest, nende asukohast ja nende ületamisest.

Guzel Yahhina «Zuleihha avab silmad» (2015)