Koolitaja: paljudel meist on lapse joonistusoskus, sest see oli hetk, mil joonistamist viimati nautisime

Kati Orav. Foto: Grethe Rõõm

Aasta koolitaja 2023 Kati Orav toob oma raamatus «Visuaalne lihtsustamine» välja, et kui vaadata tagasi inimkonna ajaloole, on joonistamine olnud meie kultuuri ja identiteedi oluline osa. Ta selgitab, et juba muistsetel aegadel kasutasid meie esivanemad joonistamist, et jutustada lugusid, kujutada oma mõtteid ning jäädvustada maailma enda ümber.

Joonistamine on Kati sõnul olnud vahend, millega oleme kogunud teadmisi, säilitanud oma pärandit ning väljendanud unikaalset inimlikku nägemust. Ta nendib, et inimestel on olnud juba aegade algusest ihalus jätta endast jälg, et anda teada oma kohalolust.

«On üldteada fakt, et inimkond on kümneid tuhandeid aastaid kritseldanud. Selle kinnituseks on koopamaalingud, mille vanus ulatub rohkem kui 40 000 aastat tagasi. On aga väär arvata, et meie esivanemad joonistasid selleks, et meie saaksime siin palju aastatuhandeid hiljem käia nende kätetööd imetlemas. Joonistamine oli meie esivanematele ellujäämise tööriist, iseenesest väljakujunenud vahend suhtlemiseks,» selgitab ta ja lisab, et koopamaalingute uurijad toovad välja, et joonistustega jagati üksteisele väga olulist informatsiooni – hoiatati hädaohu eest, näidati, kus toit asub. «Jah, joonistati ka kauni pildi ja emotsiooni loomiseks, et jäädvustada hetki, kuid peamiselt on joonistamine meie esivanematele olnud suhtlemise ja koostöö vahend. Seda põhjusel, et joonistamine tuleb meie seest. Joonistamine on osa inimeseks olemisest. Seetõttu on vajalik peatuda ka inimese kui indiviidi arengul.»