LUGEMISSOOVITUS ⟩ Tugev kodumaine ajaloopõnevik, mis teritab ja lahutab meelt samal ajal

Raul Siniallik Foto: Hea lugu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Raul Sinialliku ajaloolist romaani «Ohvrilaste armee».

Raul Siniallik, «Ohvrilaste armee». Foto: Raamat

Olgu sõbraliku saladuskatte all öeldud, et suur osa ajaloolisi romaane on ajalooteaduse mõistes täielik jama. Heal juhul mittetäielik jama. Aga kui see mittetäielik jama on ilukirjandusena tugev, loetav, kaasahaarav ja inimlikust vaatepunktist puudutav, siis võib teos kujundada tervete põlvkondade meelepilti mõnest ajastust. Asjalikumad autorid on teadagi kavalad ja segavad päriselt juhtunu väljamõeldisega nii maitsvaks ja kangeks seguks, et lugu saabki usutavaks. Nii tehti antiikajal, nii tegi Shakespeare, nii tegi Dumas, nii tegi Kross, tehakse tänaseni. Kirjanduses ei saa lasta tõsiasjadel head lugu häirida.

Raul Siniallik kirjutab Liivi sõja ajast vägagi häirimatult ja ta romaani on mõnus lugeda. Mis siis, et sõda on kõike muud kui mõnus. Siniallik ei glorifitseeri ega heroiseeri oma tegelasi ega tegevusi (peamiselt sõdalasi ja sõjakäike). Kuid ta ka ei demoniseeri neid. Inimesed on inimesed ja hästi saavad nad omavahel läbi liiga harva. Mis sellest, et suuremat osa kirjeldet sündmustest sellisel kujul teadaolevalt kunagi ei ole juhtunud, üks, mida ma küll usun, et väga sarnaseid juhtumusi toimus väga pika aja jooksul väga mitmel pool. Toimub tänaseni, tsimaruke moodsamal moel.

Kes tahab teada, mis toimus, lugegu veidi teistsuguseid raamatuid. Kes tahab tunnetada, kuidas see miski toimuda võis, lugegu rahulikult «Ohvrilaste armeed». Tugev kodumaine ajaloopõnevik teritab ja lahutab meelt samal ajal.