LUGEMISSOOVITUS 3 rämevikku ühelt tänapäeva tunnustatumalt krimiautorilt, kes kirjutab kogemuse põhjalt

Raamatuportaal
Copy
Krimikirjanik Chris Carter.
Krimikirjanik Chris Carter. Foto: Neil Spence

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Chris Carteri krimiromaane «Krutsifiksimõrvad»«Timukas» ja «Öine jälitaja».

Chris Carteri, «Krutsifiksimõrvad».
Chris Carteri, «Krutsifiksimõrvad». Foto: Raamat

Kuidagi hirmsad jutud täna, aga lähme julgesti edasi. Chris Carter on üks tunnustatumaid tänapäevasi krimiautoreid ja eesti keeles on aastaga ilmunud ta kolm esimest raamatut ilusti õiges järjekorras. Loodan, et lugejad ei väsi ning kogu sari jõuab riburada pidi meieni.

Carteri peategelane, uurija Robert Hunter tegutseb Los Angeleses. Olen lugenud läbi kogu Michael Connelly loomingu ja see on kujundanud mu meelepildi nimetet linnast ja selle muutumisest läbi mitmekümne aasta. Päris uudne tunne on uue autori abil uut kihti peale laduma hakata. Kas linn hakkab samamoodi kaasa mängima nagu Connelly puhul, on kolme raamatu puhul vara öelda.

Chris Carteri, «Timukas».
Chris Carteri, «Timukas». Foto: Raamat

Karmid lood kahtlemata. Kui keskmine Skandinaavia krimikirjanik mõtleb välja ühe jäleda tapatöö ja suunab seda uurima depressiivse politseiniku ning tema närvipuntrast abilise, siis Carteril pole probleem igasse raamatusse kamaluga hirmsaid mõrvu paigutada. Et autor ise on aastaid kriminaalpsühholoogina töötanud ja vestelnud sadade (sari)mõrvaritega, mõjub ta sealjuures usutavalt. See jamps on kogemuse baasil kirja pandud, mitte klaviatuurist välja luristet. Kusjuures koledused saavad ka arusaadavalt põhjendet, siin ei ole verisust verisuse, vastikust vastikuse pärast. Tal on soont püsida oma mudelis või skeemis, hakkamata end kordama. No on tugevad rämevikud, põnevuse hoidmine tuleb loomulikult ja vabalt. Kui oled pärises töötanud, ujud ka mõeldises oskuslikult. Minu jaoks üks hea avastus ning raamatuid, mida tõlkida, jätkub kauaks.

Chris Carter, «Öine jälitaja».
Chris Carter, «Öine jälitaja». Foto: Raamat

Üldse näikse intrigeeriv taat olevat, pärast mõrvarite jututamisega lõpparve tegemist tuuritas rockbändidega aastaid ümber ilma, mängis kitarret profitasemel ja siis ühel hetkel otsustas kirjutada raamatu. Raamat meeldis inimestele. Nüüd ei saa enam pidama. Meil, põnevikusõpradel, on selle üle üksnes hea meel. Ah jaa, kuu lõpus tuleb festival HeadRead ja siis saab Chris Carterit ihusilmaga näha. Jälgige eelreklaami.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles