/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/20/16086723t1h1681.jpg)
Eesti Rahvusraamatukogu koostatud kirjastusstatistika 2023. aasta kohta näitab, et trükitud raamatute kasvutrend on peatunud, kuid hoogu kogub e- ja audioraamatute väljaandmine ning kasutamine.
AJAD ON MUUTUNUD ⟩ Trükitud raamatute kasvutrend on peatunud
Raamatuid trükitakse jätkuvalt miljonites, aga möödunud aastal näitas trükitud raamatute koguarv selget langustrendi. «Kui varasemal neljal aastal püsis trükitud raamatute koguarv kõrgemal kui 3 miljonit, siis möödunud aastal jäi see 2,7 miljoni eksemplari juurde,» kõneles Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste keskuse statistikateenuse juht Riin Olonen, kelle sõnul võib trükiarvu vähenemist mõjutada ka järjest populaarsemaks muutuv nõudetrükk (print on demand), mis võimaldab kindla tiraaži asemel trükkida raamatut tellimuse peale vaid näiteks kas kümmekond või ainult mõne eksemplari.
Möödunud aasta statistika näitab küll eesti kirjanduse head tervist, kuid välja joonistub muutus lugejate eelistuses. Mullusesse aastasse jääb jõulisem uute e-ja audioraamatute lisandumine. 2023. aastal ulatus registreeritud e- ja audioraamatute arv 3015 nimetuseni, mis on võrreldes 2022. aastaga 38% suurem. Kui kõrvutada möödunud aasta tulemust 2019. aastaga, on kasvanud registreeritud e- ja audioraamatute arv 150%.
Eestikeelne agupärand kukkus
Kuigi e- ja audioväljaanded on kasvutrendis, ei ületa need veel trükitud raamatuid. Trükitud raamatute nimetusi registreeriti möödunud aastal kokku 3863. Vahemikul 2019–2022 on püsinud aasta sees registreeritud nimetuste arv 3500-3900 vahel ning sellest eestikeelset algupärandit ca 1500. «Mis möödunud aasta statistikast silma paistab on see, et eestikeelse algupärandi väljaandmine kahaneb. Kui varasemalt oli see 40%, siis 2023. aastal moodustas see kogumahust vaid ühe kolmandiku,» märkis Riin Olonen. Statistika näitab, et eesti keelde tõlgitud raamatute arv oli mullu suurem. «Kui eesti keelde tõlgiti 1487 teost, siis eestikeelne algupärand jõudis vaid 1260 nimetuseni,» täpsustas Olonen.
Eesti Rahvusraamatukogu koostud statistika aluseks on aasta jooksul laekunud ja Eesti Rahvusbibliograafias registreeritud väljaanded olenemata nende ilmumisaastast.