Maria Baydar: inimesed kardavad kannatamisest lahti lasta

Raamatuportaal
Copy
Maria Baydar.
Maria Baydar. Foto: Karen Härms

Koolitaja ja raamatu «Enesekasutusjuhend» autor Maria Baydar räägib paradoksist, kuidas inimesed kardavad lahti lasta kannatamisest isegi kui kaalul on nende endi heaolu.

Igal inimesel on oma lemmikkannatus

Lemmikkannatus on see miski, mis inimest ja tema elu pikas plaanis vaikselt hävitab, kuid samas saab ta sellest mingit lühiajalist naudingut, millest loobumine põhjustaks veel suuremat kannatust. «Oma partneriga manipuleerimine on halb käitumismuster, mis mõjub hävitavalt nii manipuleerijale endale kui ka suhtele, kuid tänu sellele saab manipuleerija tähelepanu ja lähedust,» toob Maria näiteks, öeldes, et lemmikkannatus võib olla ka ohvriroll, tervislik seisund, hädaldamine, enesekriitika jne. «Kannatav seisund, ükskõik millises olukorras, kestab seni, kuni sa tolereerid mingil põhjusel kannatust oma elus. See tähendab, et see kannatav seisund annab sulle midagi, millest sa ei taha loobuda,» lisab ta.

Kannatamine võib muutuda identiteedi osaks

Kannatamise tolereerimisel on mitmeid põhjuseid, üks neist võib olla liigne samastumine kannatusega. «Näiteks on sinu identiteediks saanud terviseprobleem või ülekaalulisus. Sa ei tea, kes sa ilma selleta oleksid. Kui sa sellest kannatusest nüüd vabaneksid, seda enam ei tolereeriks, siis kes sa oleksid? See on üks suur põhjus, miks paljud inimesed oma kannatustest lahti ei lase,» sõnab Maria, selgitades, et sageli toob kannatav seisund inimestele muidki hüvesid – näiteks tähelepanu, lähedust, mõistmist, haletsust, hoolitsust ja toetust. «Selleks, et saada mingit kohtlemist, mängime teadmatult või teadlikult ohvrit, istume oma kannatuses. Nii on meie keha ja alateadvus kunagi ammu õppinud tegema. Kui inimene seda ei teadvusta, usub ta siiralt, et kannatus on talle vajalik. Tal ei tule pähegi, et oleks võimalik elada ja kogeda hoitust ka teisiti,» selgitab Maria raamatus.

Kannatamise lõpetab vastutuse võtmine

See, millise seisundiga sa iga päev elad, määrab ära igasuguse tulemuse. «Paljud inimesed arvavad, et väline maailm määrab nende seisundi. Et välised tingimused peavad olema head, et nad saaksid elada kõrges ja ülevas seisundis. Nii hakatakse taga ajama välist õnne – raha, edu, luksuskaupu, suuremaid maju, uhkemaid autosid, ilusamat naist, suurema ekraaniga telekat, välist tunnustust ja heakskiitu,» lausub Maria ning lisab siis, et paljud maise rikkuse saavutanud inimesed on lõpuks siiski pöördunud vaimsusesse, muutnud oma maailmavaateid, tervendanud end teraapiliselt ja õppinud enda psüühilise seisundi eest ise vastutama.

Miks? Sest see on tee kannatamisest välja. Miski muu ei paku tõelist õnne nii, kui sisemine rahu, oma tõe järgi elamine ja tugev kontakt iseendaga.

«Kui sa tahad kogeda suurepärast elukogemust, tuleb kõigepealt mõista, et oma emotsionaalset ja füüsilist seisundit saad luua ikka ja ainult sina ise,» sõnab Maria lõpetuseks.

Maria nõuanded:

  • Ole enda vastu aus ja tunnista, kas naudid vahel ohvrirolli. Tunnistamisest saab alguse käitumisviiside muutmine.

  • Teadvusta endale, et turvatunne saab tulla ainult sinu enda seest. Ükskõik, millised hüved kannatamine sulle justkui toob, see kõik on illusioon.

  • Võta vastutus oma enesetunde eest – oma emotsionaalset ja füüsilist seisundit saad luua ikka ja ainult sina ise.

Märksõnad

Tagasi üles