Sinijärv soovitab: täpselt raamat, mille peaksid ostma kõik gümnaasiumid ja kõik raamatukogud

Kartograaf Tõnu Raid. Foto: Liis Treimann

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab mahukat kakskeelset raamatut «Livoniae descriptio. Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel», mille on koostanud Tõnu Raid ja Tiina Kruup. 

Kes kunagi on vanade kaartidega aega veetnud, näeb ses raamatus paljugi tuttavlikku. Veel rohkem uut (vanemat). Noid meie kandi kaarte on ju enam või vähem juhuslikult varemgi trükisteks tehtud, ent siinkohane teos võtab teema põhjalikult ette.

Alati võib tulla uusi avastusi, mõnikord peab midagi välja jätma, ja nii edasi. Valikuid tuleb teha. Nõnda on «Livoniae descriptio» omis valikuis iga penni, killingit, artigit, taalrit väärt. Mul on see paha komme, et ei vaata pilte enne, kui tekst loetud. Siin tegin erandi, sest teos ju väga kuvakeskne. Ja saabki kaks elamust! Vaatad pildid, tekivad mõtted, siis loed sõnu ja mõtted saavad tuge. Kusjuures õpetatakse ka kaarte lugema. See pole sugugi lihtis kunst, esmajoones ammusema aja kaardistikus ringi vaadates.

Ei ole just raamat, mida lõdva käega riiuliruumi ahistama omandada, kuid… võiks ju, kui võimalik. Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti, laulsivad laealltiirlejad lahemehed aastate eest eurolaulukonkursil. «Livoniae descriptio» otseselt pea kohal ei trummelda, aga avardab (s)ilmaringi ja ajajoont tugevalt koma teravalt. Lätti läheb ka, Liivimaa Lätita läbi ei saa. Päris mitut kaarti päris mitme luubiga lugenud inimesena tunnustan nende tööd, kes on palju rohkem kaarte ja palju paremate luupidega lugenud. Siis mõelnud ja meile kõigile serveerinud.

Kuidagi on siin kokku saanud tõsilik teaduslus ja üldhuvilik vaadatavus. Täpselt raamat, mille peaksid ostma kõik gümnaasiumid ja kõik raamatukogud. Et olemas oleks. Ja et säändset visuaali telefonist juba ei uuri. Sest mine tea, kus, kunas ja kellest kasvab uus uhke mõte!