GALERII ⟩ Kunstnikud andsid pea 1000 hüljatud raamatule uue elu

Solarise klaasmajas on avatud näitus «Ex Libris: hüljatud raamatute üldine teooria», mis tutvustab hüljatud raamatute hilinenud saabumist kunstimaailma. Kaasaegse kunsti näitusega soovitakse tähelepanu juhtida teoste elukaare pikkusele raamatuküllases maailmas.

2023. aastal annetati Eesti Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogule 380 000 teavikut — ligi 45 protsenti neist sai uue elu, ülejäänut aga hoitakse hoidlates, kuni need lugeja leiavad. Halvas seisukorras annetatud teavikud jõuavad omakorda ringlusse, enamasti paberi tootmiseks. Näitusele on välja pandud ligi 1000 hoiuraamatukogu raamatut, mis näituse lõppedes soovijatele tasuta antakse ja nii uue elu saavad.

Näituse kuraator ja Tampere ülikooli antropoloog Francisco Martínez selgitab, et klaasmaja ja hunnik raamatuid on radikaalselt vastandlikud ning nende kokku paigutamine tekitab mõtlemapaneva pinge.

«Kui klaasmaja paljastab saladusi ja peegeldab sisemust, siis raamatud – jumalate kingitus – on oma olemuselt läbipaistmatud. Seetõttu võib lugemist kogeda kui isikliku vabaduse vormi. Juba raamatute eripalgelised kaaned vallandavad möödakäijate kujutlusvõime, samas kui läbipaistvate pindade mõju on üldjuhul uudishimu kõrvetav. Võin ka ise kinnitada, et selles kasvuhoones, kus midagi ei kasva, on üsna palav. Siiski, nende raamatute põletamiseks oleks vaja 233,3 °C. Ja isegi siis häviksid raamatud kui mateeria, ent teoste ideed jääksid nende hulka, kes neid on lugenud,» Francisco Martínez.

Näitusel osalevad kunstnikud Anne Rudanovski, Evgeny Fedorov, Francisco Martínez ja Viktor Gurov.