Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Mati Lauri raamat eestlaste ja lätlaste intiimelust

Raamatuportaal
Copy
Mati Laur, «Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal».
Mati Laur, «Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal». Foto: Reelika Vaiksaar

2023. aasta parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks valiti Mati Lauri monograafia «Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal».

Mati Lauri uurimus annab ülevaate tolleaegsete eestlaste ja ka lätlaste intiimelust. Lisaks Liivimaa talurahvale vaatleb autor põgusalt ka Põhja-Eestis ning mujal Euroopas toimunut.

Mati Laur, «Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal»
Mati Laur, «Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal» Foto: Repro

Žürii hinnangul on Lauri teos põhjalik ja süstemaatiline uurimus varauusaegsest Eesti seksuaalsusest, mis paistab silma nii oma teadusliku pretensiooni kui ka värvika keelekasutuse poolest ning mis toob lugejateni varauusaegse seksuaalelu helgema ja mitte nii helgema poole. Lisaks tõstis žürii esile eesti ajalookirjutuses esineva haruldase nähtuse, kus autor suudab võrdväärsel määral rääkida nii spetsialisti kui ka tavalugejaga, olles teaduslikult kõrgel ja viimasel tasemel, aga avatud ka laiemale publikule.

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Tänavuse ekspertkomisjoni koosseisu kuulusid Tõnno Jonuks, Johanna Ross, Olaf Mertelsmann, Kristo Nurmis ja Kerttu Palginõmm.

Tagasi üles