Kuidas päevast päeva vihase inimese kõrval elades endaga toime tulla

Foto: Shutterstock

TikToki «vihaprofessor» Ryan Martin kirjeldab raamatus «Kuidas suhelda vihaste inimestega» strateegiaid, mis aitavad tulla toime vihaga, millega seistakse sageli silmitsi kas tööl, kodus, tänaval või internetis. 

Emotsionaalne koormus, mis kuhjub päevast päeva vihase inimese kõrval olles, võib olla tohutu. Paraku ei saa me sageli end vihast ja vihastest inimestest ära lõigata, seepärast tuleb õppida elama sellises olukorras.

Martini aastatepikkusel uurimistööl ja praktikal põhinev raamat aitab mõista vihase inimese psühholoogilisi tegureid ning annab nõu, kuidas vihase inimesega hakkama saada – alates sellest, kuidas reageerida teise inimese vihale või kuidas mõista viha turris inimese vaatenurgast, kuni viisideni, kuidas jõuda nende inimesteni, kes viha tõttu keelduvad suhtlemast.

Loe raamatust katkendit!

***

Ryan Martin, «Kuidas suhelda vihaste inimestega». Foto: Raamat

ESIMENE STRATEEGIA: TEHKE ENDALE SELGEKS, MIDA TE TEGELIKULT TAHATE

«Kui ta ei tahtnud teada, mida ma arvan, siis ei oleks ta pidanud seda minu käest küsima.»

Hiljuti rääkis sõbratar mulle väga ebameeldivast vihaga seotud olukorrast oma äiaga. Terve see perekond tegeles teatud keeruliste terviseprobleemidega, mis nõudsid raskete otsuste tegemist. Minu sõbratari äi küsis temalt, mida ta peaks tegema. Naine oli oma soovituses aus, kuigi ta teadis, et äiale see ei meeldi. Mida ta aga üldse oodata ei osanud, oli see, kui väga see tema äiale ei meeldinud ja kui vihaseks too sai.

Äi oli tulivihane. Minu sõbratar sai temalt meili, mis oli äärmiselt vihane ja vaenulik. Äi seadis kahtluse alla naise sobivuse nende perekonda ja ütles, et tal ei olnud õigust midagi sellist öelda. Kui naine üritas selgitada, et ta oli lihtsalt avaldanud oma arvamust, nagu äi oli teda palunud, ründas äi teda uuesti teise e-kirjaga. See oli veel agressiivsem. Minu sõbratar otsustas sellele kirjale mitte vastata ja tema äi ei kirjutanud ka talle enam kunagi. Sel ajal, kui ta seda kõike mulle rääkis, oli äi temaga suhted katkestanud ja kuigi ta suhtles endiselt tema abikaasaga, oli ta ka tema suhtes väga kalgiks muutunud. Naine oli haavunud ja hirmul, mida see kõik võib nende perekonnale tähendada.

Lisaks valule ja hirmule oli ta oma äia peale ka veel väga vihane. Äi oli küsinud tema arvamust ja tema oli selle andnud. «Kui ta ei tahtnud teada, mida ma arvan, siis ei oleks ta pidanud seda minu käest küsima,» ütles naine mulle. «Tegelikult ei tahtnud ta minu arvamust kuulda. Ta lihtsalt tahtis, et ma ütleksin talle, et ta teeb õiget asja.» Tagantjärele soovis mu sõbratar, et ta poleks mitte midagi öelnud. Või öelnud ainult seda, et äi teeks, mida ta õigeks pidas, ja edasi liikunud. Aga nüüd oli ta selles kohutavas olukorras, kus ta tundis, et ainus väljapääs oli vabandada millegi sellise pärast, mida ta tegelikult ei kahetsenud.

Kogu see olukord tõi naises pinnale palju sügavaid tundeid ja ta avastas ka endas tahtmise rääkida äiale midagi sellist, mille ta teadis täiesti tulutu olevat. Ta oli vihane ja see viha tegi seda, mida viha sageli teeb. Ta tahtis oma viha välja valada. Samas ta teadis, et öeldes või tehes midagi, mida ta antud olukorras oleks tahtnud, ei oleks see viinud teda tema eesmärgini. Sest tegelikult tahtis ta säilitada suhte oma abikaasa ja äia vahel.

NÕUANNE

Üks olulisemaid asju, mida te saate vihaste inimestega suhtlemisel teha, on leida emotsionaalsel hetkel pausi tegemise võimalus.