Olesija Saue: oled sa endalt küsinud, mida sa tegelikult tahad?

Olesija Saue. Foto: Karen Härms

Raamatu «Bränd nimega sina» kaasautor Olesija Saue avab persoonibrändi teadliku kujundamise peatükis persoonibrändi kujundamise tagamaid ning osutab olulistele küsimustele, mida endalt selle loomisel küsida.

«Nii nagu ettevõtte bränd, peab ka sinu enda bränd sisaldama endas oluliselt enamat kui vaid visuaalset poolt ja läbimõeldud turundustegevusi. See peab hõlmama sinu väärtusi, hoiakuid, tõekspidamisi, kompetentse, karismat, selget eesmärki ja suuremat strateegiat. See peab looma sinust teistele soovitud, ent ka autentse ettekujutuse,» loetleb Saue komponente, mida persoonibrändi loomisel silmas pidada.

Mida sa tegelikult tahad teha

Evelin Org ja Olesija Saue, «Bränd nimega sina». Foto: Raamat

Olesija Saue sõnul on eduka persoonibrändi loomise eelduseks see, et sa tead, mida sa ise täpselt soovid oma persoonibrändiga saavutada. «Selle kujundamine on eelkõige iseenda parima võimaliku versiooni loomine. See on pidev eneseareng, mis algab enda mõistmisest, sa saad aru, mida sa tahad teha, kes sa tahad olla, millest sa päriselt unistad ja kuhu sa tahad välja jõuda. Ainult siis, kui oled tugeva vundamendi loonud, saame rääkida pakendamisest ja turundamisest, mis moodustab vaid kaduvväikese osa võrreldes kõige sellega, mis jääb vee alla,» ütleb Saue ning soovitab keskenduda eelkõige vee all olevale osale.

Kõige olulisemad küsimused, mida persoonibrändi loomisel endalt küsida:

1. Mis on sinu eesmärk? See küsimus suunab läbi mõtlema, mida sa tahad saavutada, kuhu tahad jõuda ja millised on su eesmärgid. Jättes need kohe alguses lahti mõtestamata, jääd sa hätta järgmistele küsimustele vastamisega.

2. Kes sa oled? Sellele küsimusele vastates tuleb sul kaardistada oma tugevused ja nõrkused, väärtused, kirg ja elustiil laiemalt. Saue märgib, et just see paneb sind eristuma ning annab klientidele põhjuse ostuotsuse tegemisel valida just sind.

3. Mida sa pakud? See on küsimus, millest algab sinu persoonibrändi strateegia. Saue sõnul on oluline kirja panna oma teadmised ja oskused – nii tööalased kui ka need, mida oled igapäevaselt elus õppinud. «Mõtle, mis sind motiveerib ja inspireerib, mõtle suuremalt ja oluliselt julgemalt,» ütleb ta ning soovitab küsida endalt, mis on see «miski», mis on suurem kui sina ise – sinu unikaalne lugu, mis sind teistest eristab.

4. Kes peab sinust teadma? «Sul tuleb määratleda võimalikult täpselt oma sihtgrupp. Kui sa ei tea, kellele sa pead täpselt oma müügi- ja turundustegevused suunama, teed sa seda kõigile ja ei jõua tegelikult mitte kuhugi ning kulutad asjatult aega ja raha,» nendib Saue, et tähtis on määratleda kliendid või kliendigrupid, kes peavad olema sinust teadlikud.

5. Mida peab sinust teadma? Selle teemaga juhib kaasautor Saue tähelepanu sisustrateegiale ja konkreetsetele sõnumitele, kus on vaja läbi mõelda ja määrata oma keel ja kommunikatsioon, stiil ja tonaalsus.

6. Kuidas sinust teada saadakse? Selle küsimusega peetakse silmas nii erinevaid sotsiaalmeediakanaleid kui ka traditsioonilisi müügi- ja turunduskanalitele, mille abil oma persoonibrändi laiema üldsuseni viia.

7. Millega mõõta? Selleks, et aru saada, kui hästi sinu persoonibränd töötab ja et oskaksid õigel kursil püsida, rõhutab Saue ka mõõtmise vajadust, mis on lihtne, kui tead, kuidas ja mida mõõta. Ta soovitab julgelt oma vaistu järgida, mitte hoida end tagasi ega pugeda ajapuuduse vabanduste taha. Kindlasti investeerida oma aega selleks, et mainitud sammud läbi teha. «Kuigi persoonibränding nõuab eneseanalüüsi ja julgust, annab selle ülesehitamine meile kiirenduse, mis hoiab hiljem nii aega kui ka raha kokku.»

Suurimad võimalused asuvad väljaspool mugavustsooni

Mugavustsoonist väljumisele keskendunud peatükis vaadeldakse, milline on teekond iseenda parimaks versiooniks saamiseks ja mil moel hõlmab see mugavustsoonis väljumist. «Meie suurimad võimalused asuvad just väljaspool mugavustsooni. Nad nõuavad, et teeksime asju, mis on meie jaoks ebamugavad, asju, mida me ei oska ega taha teha. Sellepärast on ka meie suurimad unistused enamasti hirmutavad, sest nad tunduvad olevat nii kauged ja saavutamatud, et lihtsam tundub üldse mitte alustada,» ütleb Saue ning võrdleb mugavustsoonist väljumist kuristikku hüppamisega – teadmata, kas sul on langevari kaasas või mitte. Ja kui ikka on, kas see ka avaneb? «Kuristikku hüppamine nõuab tohutult enesekindlust ja eneseusku, kuid sellel teekonnal on võimalik kasvatada omale tiivad.» Läbikumav sõnum selles peatükis on, et enesekindlus on õpitav ja arendatav!

Astu esimene samm!

Olesija Saue sõnab, et kõik need fantastilised asjad, millest me oleme unistanud ja mida oleme alati teha, näha ja kogeda tahtnud, juhtuvad siis, kui me usaldame ja astume selle esimese ja kõige hirmutavama sammu ning julgustab, et kõik, mis sealt edasi juhtub, on juba palju lihtsam. «Tuleb vaid alustada ja oma hirm asendada julgusega, sest just see esimene ja kõige väiksem samm on see, mis saab määravaks.»

Iga suurt unistust või ettevõtmist võib võtta kui arenguprojekti ning jagada see väikesteks lihtsalt teostatavateks sammudeks ja planeerida need oma igapäevastesse tegevustesse. «Näiteks kui oled unistanud raamatu kirjutamisest, ent see tundub sulle hirmutav, otsusta kirjutada iga päev üks lehekülg sellest raamatust, nii võib sinu raamat juba poole aastaga valmis saada, kui sa sellega täna algust teeksid ja selle esimese määrava sammu astuksid,» lausub Saue.

Mugavustsoonist saab väljuda ka nii nagu väikesed lapsed õpivad kõndima – üks väike samm korraga. Ja enne, kui sa seda tähele paned, oledki sa oma mugavustsoonist väljas ja teed asju, millest veel hiljuti isegi unistada ei julgenud. Selle juures kõige tähtsam on aga see, et nii õpid sa kogu protsessi, õppimist ja eneseleidmist nautima. «Ka persoonibränd ei valmi üle öö, kuid selle loomist saab alustada esimestest sammudest, liikudes iga päev samm-sammult oma unistuse poole. Väikestel sammudel on maagiline jõud, luba see maagia enda ellu,» innustab Saue.