«Taksi ja dogi suvi» on järg lugejamenukile «Taks ja Dogi» (2020).
Alles see oli, kui Mona pidi isa veidrate harrastustega sammu pidama, nüüd aga tundub, et emaga on miskit lahti. Ühel täiesti tavalisel teisipäeval otsustas ta, et iga ettetulevat püha tuleb hakata põhjalikult tähistama. Vahet pole, on see kellegi sünnipäev, jaanipäev, kooli algus, sõbra‑ või iseseisvuspäev. Aga on ju veel ka mittemidagitegemise päev, lindude joonistamise päev, naerupäev, jäätisepäev ja muusikapäev. Tuleb välja, et iga päev on põhjust midagi pühitseda. Kõigepealt aga tuleb tähistada emadepäeva, arvab ema ja jääb põnevusega ootama. Tundub, et selle korraldamine jääb siiski isa ja Mona õlule.
Illustreerinud Åshild Irgens
8-aastane Ida elab künkaharjal kõrguvas suures punases natuke vanamoodsas ja ligadi-logadi majas koos ema-isa ja 5-aastase väikevenna Oskariga. Ida püüab olla igati tubli suur õde, kuigi aeg-ajalt võib see ka hirmus tüütu olla. Üheskoos minnakse läbi argiste ja vähemargiste hetkede: võideldakse kummitustega, põetakse kõhugrippi, käiakse jõesafaril, mängitakse männionnis jne. Kui siis aga ema vend Øyvind raske haiguse tagajärjel sureb, tuleb lastel esimest korda elus suure kaotusega toime tulla, sellega leppida. Ida mõistab, et vähemalt samapalju kui Oskaril õde, on temal vaja venda, kes vaatamata oma väiksusele võib rasketel hetkedel suureks toeks olla.