Väike ja mõnus noorteromaan, mis lisab elule särtsu

Copy
Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Antonia Murgo noorteromaani «Miss Detsember ja Kuu Klann».

Antonia Murgo, «Miss Detsember ja Kuu Klann».
Antonia Murgo, «Miss Detsember ja Kuu Klann». Foto: Raamat

Klišeelikult kõlab, aga midagi marypoppinslikku ja midagi harrypotterlikku ja midagi täiesti omapärast, üheaegselt vanamoodsat ja väga moodsat on siin kokku saanud. Mary Poppins tundus lapsest peast lugedes üsna vastiku tegelinskajana ja Harry Potter suurest peast lugedes võtab tänini tema maailma tagasi pöörduma. Miss Detsember ühendab head küljed kummastki pluss paljustki, tehes seda lühidalt, lõbusalt ja lugemakiskuvalt. Ja nõndaviisi, et lugeja vanus ei ole teab mis tähtis. Et keskmisele koolieale või noorematele vanuritele. Uuema lastekirjanduse võimalik varamu. Massiivne angloameerika tasakaalustab meil tänini omaaegset kultuurilist sovetlikkust, seda värskemalt mõjub ergastav sutsuke itaaliapärast kõrgetasemelist lastelugu. Maailm värvendub, erinevus rikastab.

Seesugused raamatud viivad lugeja lapsepõlve. Kas tagasi enda omasse või edasi kellegi teise omasse, on raske öelda. Kui oma lapsepõlves justkui ulmelisel ajarännul uue nurga alt ringi vaatad, – olgu see või hetkeline tundevirvendus – on juba hästi. Aga kui sõnad seavad sissevaate iseoma laste või lastelaste mõnesse võimalikku maailma, siis on veel palju ägedam. Toimiv lasteraamat on igasuguse lugemis- ja kogemiskogemuse alusmüür. Tostap tasub ikka ja jälle vanade vägevate juurde tagasi pöörduda, aga tuttavaks saada ka uute äkilistega ning võimalusel noid sihtrühmale edasi soovitada. Lühikeste inimeste võimekus maailma asju mõista ja mõtestada on hämmastav, eriti just õrnas eas, enne pikemateks inimesteks kasvamist. Seda ajaakent tuleb targasti tarvitada. Ekraanide maailmas on põnevust palju, ent seda hoolsamini on vaja vaadata, et mingit jama raamatu kujul ette ei anna. Muidu on eluaegne tõrge ja pooled rajad kohe rämpsu täis. Kinni. Lahti lükata on kordades raskem kui avali jätta jo algul.

Üks väike mõnus raamat ei jookse kunagi mööda meele- ega lehekülgi maha. Ja lisab särtsu, kui elukene na üheülbaliseks kipub. Mitu ülpa on ikka etem kui üks ülp!

Tagasi üles