Valminud on uus riigiõiguse aastaraamat

12. mai, 2023. Obstruktsioon Riigikogus. Foto: Eero Vabamägi

Valminud on neljas riigiõiguse aastaraamat, mis jätkab varasemate aastaraamatute traditsiooni. Aastaraamat sisaldab originaal- ja tõlkeartikleid, riigiõiguslike mõttevahetuste üleskirjutusi, raamatuarvustust ja ülevaadet riigiõiguse sihtkapitali tegemistest.

Peatoimetaja Madis Ernitsa sõnul olid Eesti 2023. aasta peamised riigiõiguse märksõnad riigikogu valimised, parlamentarism, obstruktsioon ja usaldusküsimus. Värske aastaraamat ei käsitle küll kõiki eelnimetatud küsimusi, kuid annab loodetavasti oma panuse riigiõigusteaduse teemalistesse aruteludesse, muu hulgas ka aktuaalsetel teemadel.

Riigiõiguse aastaraamat 2023. Foto: Raamat

Rait Maruste keskendub oma artiklis ühele 2023. aasta peateemadest – opositsioonikaebusele.

Aaro Mõttus võtab luubi alla õiguskantsleri eelkontrolli õigusliku olemuse ning uurib küsimust, mis on riigikogus menetletava seaduseelnõu kohta menetluse käigus arvamuse andmise õiguslik olemus ja kas see on lubatav.

Monika Mikiver peatub Eesti riigihalduse praktikas levinud nähtusel – andmete ristkasutusel – ning püüab seda õiguslikult raamistada.

Dieter Grimmi artikkel, mille originaal ilmus 1994. aastal, on märgilise tähtsusega, sest selle tõlge oli riigikohtus olemas juba 1990. aastate teisel poolel. Tegemist on tekstiga, mida võib pidada üheks riigikohtu varase praktika mõjuriks, kuid mis ei ole sisulist tähendust kaotanud tänaseni.

Thomas Simon käsitleb küll ajaloolist sündmustikku, analüüsides demokraatia languse põhjusi maailmasõdadevahelisel ajal, kuid sisuliselt toob artikkel esile ohud, mida võib tähelepanelikul vaatlusel kohata tänapäevalgi.

Martin Loughlin arutleb riigi mõiste üle angloameerika õigusruumi perspektiivist ja Jānis Neimanis annab ülevaate Läti konstitutsioonikohtu viimase aja olulistest lahenditest.

Aastaraamat toob lugejani ka kolme avaliku arutelu üleskirjutused, millest kahe rõhuasetus on eelkõige tagasivaatel ning ühe teemapüstitus puudutab rahvast riigivõimu teostajana. Arutelul «Haldusmenetlus 20» jagavad meenutusi haldusõiguse üldosa reformi ideede sünni juures olnud. Vestlusring «Põhiseadus 30. Kuidas sündis põhiseadus?» on väärtuslik tagasivaade meie põhiseaduse sünniloole läbi selle kesksete ellukutsujate silmade. Arutlus teemal «Rahva võimalused riigivõimu vahetult teostada» võiks huvi pakkuda neile, kes soovivad süüvida otsedemokraatiasse.

Seekordse aastaraamatu ajalooline tekst pärineb István (Stephan von) Csekeylt, kes oli aastatel 1923–1931 Tartu ülikooli haldusõiguse professor. Põhiartiklile on lisatud autorit ja kirjutise konteksti tutvustav ülevaade Hesi Siimets-Grossilt ning Csekey kaasaegsete – Anton Palvadre ja Artur-Tõeleid Kliimanni – kriitika ja autori vastus sellele.

Lisaks Madis Ernitsale toimetasid aastaraamatut Heiki Loot, Marju Luts-Sootak, Uno Lõhmus ja Lauri Mälksoo.