Miks James Bond ei sallinud biitleid?

Copy
Sean Connery kehastamas James Bondi filmis «Diamonds Are Forever» (1971).
Sean Connery kehastamas James Bondi filmis «Diamonds Are Forever» (1971). Foto: Capital Pictures / PLF / Scanpix

The Beatles on suurim bänd popmuusika ajaloos ja James Bond on kõigi aegade edukaim filmitegelane. Nad muutsid muusika- ja filmitööstust täielikult. John Higgsi raamat «Armasta ja lase surra» on ainulaadne sissevaade kahe briti kultuuri titaani seostele, mis on palju tugevamad, kui me oskasime ette kujutada. 

Need seosed algasid juhuslikult juba 1962. aastal: reedel, 5. oktoobril 1962 ilmus biitlite esimene plaat «Love Me Do» ja linastus esimene Bondi-film «Dr. No». Mõlemad raputasid Briti ühiskonda.

Biitlid polnud käinud õiges koolis ja kindlasti polnud nad pärit õigest suguvõsast. Nad olid põhjainglased ega näidanud üles mingit aupaklikkust. Kuidas saanuks olla võimalik, et nad on andekamad laulukirjutajad kui neist ühiskondlikult ülemad?

John Higgs, «Armasta ja lase surra».
John Higgs, «Armasta ja lase surra». Foto: Raamat

Ühel suursaadiku vastuvõtul autogrammi andes sai Lennon vihaseks, kui keegi aristokraat kuulutas valjul häälel: «Ennäe, ta oskabki päriselt kirjutada!»

«Ikka leidub mõni kõvakübaras tüüp, kes vihkab seda, mida sa teed,» rääkis McCartney veel 2021. aastal. «Me teadsime alati, et on ladvik ja on tööinimesed. Ja meie olime töörahvas.»

Samas paljudele poliitikutele olid need noorukid näiteks võrdsemast Suurbritanniast: kus iga anne saab särada päritolust hoolimata ja riik ei ole enam sunnitud edutama eelisõigustega keskpärasusi.

Juba 1960. aastate keskel võis küsida, mis saaks olla veel parem, kui olla Beatlesi liige. Ainus ahvatlev unelm, mida Beatles ei olnud veel teoks teinud, oli olla James Bond.

Viis päeva pärast «Kuldsõrme» esilinastust võis McCartney uhkustada Aston Martiniga – täpselt samasugusega nagu Bondi kuulus DB5. «Olin näinud esimest James Bondi filmi ja see auto jättis mulle päris võimsa mulje,» meenutas ta. Inimesele, kes kasvas peres, mis ei saanud endale autot lubada, oli see kenake esmatutvus autoasjandusega.

1965. aastal kirjutas Paul McCartney «Yesterday». Miks see laul muutis palju biitlite omavahelistes suhetes? Miks James Bond ei sallinud biitleid? Miks Paul McCartney tahtis olla Bond? Miks just Ringo võitis lõpuks Bondi-tüdrukut mänginud Barbara Bachi südame?

9. august 1969. The Beatles: Paul McCartney, Ringo Starr, John Lennon ja George Harrison.
9. august 1969. The Beatles: Paul McCartney, Ringo Starr, John Lennon ja George Harrison. Foto: Keystone Press Agency / ZUMA Press Wire / Scanpix

«Erinevalt enamikust bändiraamatuist paigutab autor biitlite ja Bondi loo laiemale (pop)kultuuri ja sotsiaalajaloo taustale ega piirdu ainult nende endi arengu vaatlemisega, vaid jälgib ka kultuuri muutumist nende mõjul,» ütleb raamatu tõlkija Kalev Lattik. «Ükspuha, kas tema järelduste ja seisukohtadega alati nõustuda või mitte, Eesti lugejale võiks see ülevaade Briti elust ja kultuurist viimasel kuuekümnel aastal huvitav olla.»

Detailirohkes raamatus «Armasta ja lase surra» elustuvad sajad üle maailma tuntud inimesed ning selgemaks saavad nende omavahelised suhted ja seosed. Tekstile lisab väärtust väga põhjalik 20-leheküljeline nimeregister.

Tagasi üles