Ilmus Veiko Belialsi uus luulekogu, mille sündi mõjutasid ühiskondlikud vapustused

Veiko Belials. Foto: Sven Zacek

Veiko Belialsi luulekogu «Tiigri aasta» kaante vahelt leiab nii rütmilis-riimilist luulet kui abstraktsemat vabavärssi, maailmas toimuva peegeldusi ja siseilma heiastusi. See on ajaluule sõna otses mõttes.

«Luulekogu «Tiigri aasta» sündis eesmärgist kirjutada aasta jooksul iga päev vähemalt üks luuletus,» selgitab autor. «Nagu dokumentalist, kes filmivõtetega alustades ei kujuta ettegi, mis elul ja juhusel talle varuks on, nii on ka selle käsikirja sünnilugu mõjutanud ühiskondlikud vapustused, mis jäävad igaveseks defineerima 2022. aastat.»

Veiko Belials, «Tiigri aasta». Foto: Raamat

Luuletaja Doris Kareva sõnul on Veiko Belialsi luule siiani pälvinud tema proosast vähem tähelepanu. «Antoloogiate koostamisel olen siiski märganud tema autorihääle eripära,» märgib kareva. «See registreerib maailmas ja siseilmas toimuvat sümpaatse vaoshoitusega ning sageli üsna täpselt.»

Veiko Belials on eesti ulmekirjanik, lastekirjanik, luuletaja, tõlkija ja harrastuspiltnik. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia 1991. aastal metsanduse erialal, alates 2000. aastast töötab Luua Metsanduskooli õpetajana. Veiko Belials on kirjutanud seitse ulmeraamatut, seitse luulekogu ja kaks lasteraamatut. Aastast 2015 on Veiko Eesti Ulmeühingu president, ta on võitnud Eesti ulme aastaauhinna Stalker üheksal korral.

Luulekogu «Tiigri aasta» toimetas Doris Kareva, küljendas Margus Nõmm, kujundas Liis Roden.