Sinijärv soovitab: Solženitsõni lugemine aitab mõista, mis kolb me idapiiri taga suriseb

Aleksandr Solzhenitsõn. Foto: Jacques Brinon/ AP/ Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Imbi Paju, Mart Laari ja Eerik-Niiles Krossi esseekogu «Ükski inimene ei ole saar».

«Ükski inimene ei ole saar». Foto: Raamat

Solženitsõn on muidugi mitme otsaga autor. Ega Imbi Paju, Mart Laar, Eerik-Niiles Kross samuti ükski ühe otsaga kirjutaja ei ole. Et muudkui läheks aga piki voolikut ja kõik oleks kohe klaar. Lühitutvustuseks niipaljukest, et «Gulagi arhipelaagi» uustrüki kolme köite jaoks telliti kolm eessõna, aga pärijad hakkasivad põtkima ja et asi kamaraks ei kisuks, jäivad köited nende sõnumiteta. Küll aga köideti eessõnad/esseed omaette raamatuks.

Igiseda saab alati. On kordusi, mis kolme eraldi raamatu küljes end põhjendanuks, ent ühiste kaante vahel võinuks välja toimetuda. On veel nipet-näpet nurgaviilimist. Ent miks peaks nurisema, kui tervik ju tegelikult tõhus ja toimiv? Kiidan parem seda, mis näha ja lugeda on. Ja seda ei ole vähe. Kuigi kolm artiklimõõtu asjakest ei tundu teab mis hiiglasliku mõttetööna, aitavad nad aru saada raamatust, mis suurem ja kurjem kui elu ja surm.

Aleksandr Solženitsõni suurteose «Gulagi arhipelaag» uus trükk eesti keeles. Foto: Postimehe kirjastus

«Gulagi arhipelaag» võiks olla kohustuslik kirjandus kõigile, kes soovivad kahekümnenda sajandi traagikat päriselt mõista. Hitler ja natsid on totaalselt demoniseeritud, mõistetud popkultuuris ja kõigis võimalikes retseptsioones kurjuse kehastuseks. Miks? Sest nad kaotasid viimase suure sõja. Kommarid ja venkud on justnagu sõbraliku kuvandi saavutanud vaatamata oma kordades kauem kestnud mõrvamisele. Miks? Noh, ülejäänud maailma abiga nad võitsid viimase suure sõja. Kapitaliseerivad seda võitu tänini. Võitjate üle aga mõistetakse kohut hästi harva ja liiga hilja. Seepärast tuleb kanda hoolt, et röövrahva algatet uus sõda mitte ühelgi juhul mitte mingisuguse võidulaadse tootega ei lõpeks. Solženitsõni lugemine aitab mõista, mis kolb me idapiiri taga jo sajandeid suriseb.

Paju, Laari ja Krossi raamat aga aitab raskemale rajale sujutuda. Mul tuli paljugi meelde ja veel enama juurde tuleb teha meelepööre. No ei ole suvelugemine, aga tasub ära. Sõda, vana sitt, võib tulla ka talvel. Ja tänane tibla ei valluta vaid, vaid tapab õkva ärr. Inimesed, olgem valvsad.