:format(webp)/nginx/o/2024/07/15/16223633t1h3943.jpg)
Megan Foxile meeldib kirjutada öösiti, pärast kella kahte, taustaks küünlavalgus ja viiulimuusika. Oma esimesi mustandeid ei näita ta kellelegi ja kui miski neis ei meeldi, viskab kohe ära. «Suur osa sellest on ilmselt kulda väärt, kui aus olla,» tunnistab ta ise, kui kadunud luuleridadele mõtlema hakkab. «Teistele ma seda võtet ei soovita.»
Sellegipoolest õnnestus Megan Foxil niimoodi kirjutades kokku panna oma esimene luulekogu «Pretty Boys Are Poisonous» (ilusad poisid on mürgised). Möödunud aasta lõpus ilmunud raamat on kurblik ja tujukas meditatsioon südamevalust, mis on aastate jooksul oma koha leidnud nii Foxi sõnumites, päevikusissekannetes kui isiklikes kirjades.
«Naistena kanname ühiselt aastatuhandete jagu traumasid ja valu,» ütleb ta intervjuus ajakirjale Vogue. «Elame praegu esimest korda ajal, mil saame patriarhaadi vastu mässata. See raamat on lihtsalt selle peegeldus.»
Kuigi Megan Fox on peamiselt tuntud näitlejana, ei ole kirjutamine tema jaoks midagi uut. Lapsena meeldis talle oma lähedastele luuletusi kirjutada. «Kirjutasin ühe oma õele, see on tal siiani raamituna seinal,» ütleb ta. «8-aastase lapse kohta sisaldab see liiga palju kannatusi ja hingevalu. Ma sündisingi sellisena: vana hingega, nagu öeldakse...»
Teemad, millest Fox kirjutab — armastussõltuvus, väärkohtlemine, isolatsioon, traumad — olekski võinud jääda tema eravestlustesse ja päevikutesse, ometi otsustas ta oma mõtted raamatuna avaldada. Millest selline julge samm?
«Kui päris aus olla, siis pidin selle oma kehast välja saama,» sõnab ta. «Sama hästi oleksin võinud kõik selle kirja panna ja ära põletada, aga mis mõtet oleks siis minu häälel? Miks ma elasin kõik selle läbi, et seda siis vaikselt universumisse saata? Ma loodan, et kuskil on keegi, kes tänu sellele näeb ja tunnistab oma piire. Ma loodan, et tunneb end nähtuna ja saab sellest inspiratsiooni, et enda valu kunsti vormida.»
Oma kirjanikutee alustamise tähistamiseks jagab Megan Fox lugemissoovitusi ja reastab viis raamatut, mis on tema elu kõige rohkem mõjutanud.
Bessel van Der Kolk «Keha peab arvet»
«Tõsi, see ei ole lihtne lugemine,» hoiatab Fox ja märgib, et raamat kirjeldab seda, kuidas keha talletab emotsionaalset traumat ja mil viisil võib see väljenduda krooniliste haigustena. «Ma arvan, et see on vajalik lugemine kõigile, aga eriti neile, kel on posttraumaatiline stressihäire.»
Michael Newton «Hinge rännak»
«See raamat muutis mu elu,» märgib Fox, kes huvitus reinkarnatsiooni filosoofiast juba lapsena. «See raamat on paeluv ja ühtlasi lohutav.»
Richard Bach «Jonathan Livingston Merikajakas»
SeDa raamatut luges Megan Fox, kui oli väga noor. Ema andis talle selle, kui ta oli vaid 10-aastane. «Ma arvan, et see raamat on põhjuseks, miks ma viiendas klassis eksistentsiaalset kriisi kogesin.»
Sandra Ingerman «Hinge tagasitoomine»
Foxi selgitusel oli sellest raamatust väga palju abi hinge eest hoolitsema õppimisel.
Erich von Däniken «Jumalate kaarikud»
«Mäletan, et lugesin seda raamatut ja mul oli väga selge, peaaegu koomiline, ahhaa-hetk,» meenutab ta, et hakkas esimest korda mõtlema, kuivõrd suur ühisosa on erinevatel religioossetel tekstidel.
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)