Kairi Joasaar: «Mäletan, kuidas mu kunagine eesti keele õpetaja ütles pea iga kohustusliku kirjanduse raamatu kohta, et see on ühe õhtu lugemine, reaalsuses nõuavad raamatud muidugi mitu õhtut rohkem. Elina Naani «Lukuga päevik» on aga üks raamatutest, mis on tõesti võimalik ühe õhtuga läbi saada. See kutsub ka alati uuesti üle lugema, sest on endasse kokku kogunud elu ilusad ja valusad hetked. Samas on see tekitanud minus ka vastuolu – hetkes on valu vahel nii talumatu, aga paberil on see lausa lummav, kuid samaaegselt endiselt aus.»
Kirke Mänd: «Soovitan Mati Undi «Mõrva hotellis» neile, kellele meeldib kõik, mis on sürreaalne ja veider. Teos sarnaneb unenäoga, mis lummab oma ähmaste piltide ja absurdsete lõpplahendustega. Nii nagu ärgates, on pärast raamatu lugemist ja reaalsusesse tagasi naasmist raske esmapilgul hoomata, mis just juhtus. Eelnevalt kogetu aga paelub nii vastikult, sest kõike seda ebaselget tuleb hakata endas alles lahti kirjutama. Esteetilisest vaatenurgast lisaksin, et tunnetus ja tunded on kunstis kõige kõrgemalt hinnatud ning neid meile Unt antud segaduse tekitamisega lubabki. Just segadus, mil mõtted jäävad ebaselgeks, annab edasi tundeid kõige siiramal ja puhtamal kujul. See raamat on nagu suvi – unenäoline ja ähmane, kuid sellegipoolest meeldejääv.»
Richard Jerbach: «Suvelugemisele mõeldes meenus mulle esimesena Mati Unt, keda kindlasti kõigile soovitaksin. Valisin välja «Mattiase ja Kristiina», kuhu on peale selle ka muid lugusid kokku kogutud. Sellest teosest on minu isiklik lemmik «Tühirand», mis pakub kindlasti lugejale sügavamaid kui ka mõndasid absurdsemaid mõtteid ning on ideaalne lugemine mõneks palavaks päevaks. Lisaks on raamatus veel ka kuuldemäng saunaskäigust ja mõni lühinovell… nii et selle raamatuga juba igav ei hakka!»