Eesti Kirjanike Liidu Noored kirjeldavad end ise kui kogukonda, mis pakub kirjandushuvilistele noortele turvalist keskkonda, kus inspiratsiooni ammutada ja loovusemahlad valla päästa. Seepärast otsustasin neilt kui noortelt raamatutarkadelt suvelugemise soovitusi küsida.
Kirjanike liidu noored soovitavad: «Nagu suvi – unenäoline, kuid sellegipoolest meeldejääv!»
Kairi Joasaar: «Mäletan, kuidas mu kunagine eesti keele õpetaja ütles pea iga kohustusliku kirjanduse raamatu kohta, et see on ühe õhtu lugemine, reaalsuses nõuavad raamatud muidugi mitu õhtut rohkem. Elina Naani «Lukuga päevik» on aga üks raamatutest, mis on tõesti võimalik ühe õhtuga läbi saada. See kutsub ka alati uuesti üle lugema, sest on endasse kokku kogunud elu ilusad ja valusad hetked. Samas on see tekitanud minus ka vastuolu – hetkes on valu vahel nii talumatu, aga paberil on see lausa lummav, kuid samaaegselt endiselt aus.»
Kirke Mänd: «Soovitan Mati Undi «Mõrva hotellis» neile, kellele meeldib kõik, mis on sürreaalne ja veider. Teos sarnaneb unenäoga, mis lummab oma ähmaste piltide ja absurdsete lõpplahendustega. Nii nagu ärgates, on pärast raamatu lugemist ja reaalsusesse tagasi naasmist raske esmapilgul hoomata, mis just juhtus. Eelnevalt kogetu aga paelub nii vastikult, sest kõike seda ebaselget tuleb hakata endas alles lahti kirjutama. Esteetilisest vaatenurgast lisaksin, et tunnetus ja tunded on kunstis kõige kõrgemalt hinnatud ning neid meile Unt antud segaduse tekitamisega lubabki. Just segadus, mil mõtted jäävad ebaselgeks, annab edasi tundeid kõige siiramal ja puhtamal kujul. See raamat on nagu suvi – unenäoline ja ähmane, kuid sellegipoolest meeldejääv.»
Richard Jerbach: «Suvelugemisele mõeldes meenus mulle esimesena Mati Unt, keda kindlasti kõigile soovitaksin. Valisin välja «Mattiase ja Kristiina», kuhu on peale selle ka muid lugusid kokku kogutud. Sellest teosest on minu isiklik lemmik «Tühirand», mis pakub kindlasti lugejale sügavamaid kui ka mõndasid absurdsemaid mõtteid ning on ideaalne lugemine mõneks palavaks päevaks. Lisaks on raamatus veel ka kuuldemäng saunaskäigust ja mõni lühinovell… nii et selle raamatuga juba igav ei hakka!»
Marie Ojamaa: «Milan Kundera «Elu on mujal» räägib mitte millestki, samas ometi kõigest ja enamgi veel; millestki elust suuremast, mis meist pidevalt riivates möödub, mis on alati ja igavesti mujal. Kundera romaani süžee on iseenesest proosaline igapäevaelu, ent sealt läbi kumavate unenäoliste allegooriate kaudu saavutab kirjanik minu jaoks maagilislüürilise realismi mõõtmed. «Elu on mujal» räägib peamiselt olemise talumatust kergusest (teine Kundera hea romaan) – heidab pilkava pilgu ühe äratõusnud luuletaja pisikesse sõjajärgsesse Tšehhoslovakkia maailma ja see pilk on nii ilusalt valus, et mulle tikkusid lugedes pisarad silma. Kirjutamishuvilistele pakub romaan kindlasti äratundmisnaeru ja tegelikult üldse kõigile eluhuvilistele. Lisaks on see ka talumatult kerge nagu suvi ise!»
Katrin Kõuts: ««King Kongi teooriat» on kohustuslik lugeda kõigil, kes on inimesed. See on feminism kõige tooremas ja kättesaadavamas vormis – kaunilt kirjutatud manifest. Raamat pakub uusi mõtteid või kinnitusi vanadele mõtetele igale inimesele, olenemata soost, staatusest või poliitilisest vaatest. «King Kongi teooria» on loodud selleks, et vihastada, üllatada ja informeerida. Virginie Despentes oskab meisterlikult puudutada iga taustaga inimest ning panna mõtlema sellele, mis rolli igaüks meist ühiskonnas mängib.»
Alexander Kaseste: «Soovitaksin teost «Good Night Mr. Tom» eelkõige tegelaste ja nende arengu pärast. Lugu on erakordselt südamlik aga ka valimatult inimlik. See algab tohutult pessimistlikult ja kibestunult, kuid läbi suurimate vigade, kaotuste ja kibestunud arvamuste võtab jutustus positiivse pöörde. Igas õiges loos peab olema ka muidugi hetk, kus kõik läheb jälle aida taha ja Magorian ei vea sellega alt. See raamat suudab imeliselt nii rõõmsaid kui kurbi emotsioone esile tuua ja olen veendunud, et kõigile suudaks see lugu südamesse pugeda.»