/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/25/16243153t1h83a8.jpg)
Kirjastusel Puänt on ilmunud Rosa Montero teos «Oht olla täie mõistuse juures».«Ma olen alati teadnud, et miski mu peas on korrast ära,» tunnistab autor käesoleva teose alguses.
«Raamatu kirjutamine ja seks on vahel kõige ülevamad hetked. Sellised, mis panevad tundma, et elul on mõtet»
Rosa Montero on öelnud, et «Oht olla täie mõistuse juures» on nii mõneski mõttes tema elutöö. Selle ainulaadse, hübriidse ja liigitamatu raamatu laad on samavõrd esseistlik kui ilukirjanduslik ning tugineb lisaks kirjanduse suurkujude memuaaridele ja biograafiatele ka neuroteaduslikele uuringutele, kirjaniku enda kogemustele ja tema elavale kujutlusvõimele.
Neuroloogide sõnul on on kõikidel loomingulistel inimestel alateadvusega head suhted. Monterot on käivitanud küsimus, mis on ühist geniaalsusel ja hullumeelsusel? Ta on võtnud ette põhjaliku uurimistöö ja maalib ausa ning kohati julma pildi suurkujudest, kuhu kuuluvad maailmanimed nagu: Ditlevsen, Plath, Hemingway, Dickinson, Woolf, Brönte, Bradbury, Voltaire, Balzac, Flaubert, Hamsun, Nietzsche, Camus, Bukowski ja paljud teised.
Kas kirjanike ja teiste loomeinimeste – olgu nad elukutselised või mitte – mõttemaailm töötab mõnel muul viisil? Rosa Montero asetab meid peegli ette ja kaitseb iga hinna eest teistest erinemist, julgustades meid toitma oma sisemist loomingulist sädet.
Valitud lõigud
«Paljud inimesed on loovad ja hea kujutlusvõimega, olgugi et nad sellega midagi konkreetset ette ei võta. Kuid kindel on see, et selleks, et tekiks produktiivne loovus, et kerkiks esile loova töö – ükskõik kas hea või halva – tulemuseni viiva inimese täpne olemisviis, peab terve rida tegureid kokku langema. Iga raamatu, skulptuuri, maali ja laulu taga on üks täiuslik torm.»
«Kohe kindlasti ei meeldi mulle terve mõistus. See jäljendab liiga täpselt surma. Eelistan hullumeelsust. Mitte sellist, mille all kannatatakse, vaid niisugust, millega tantsitakse.»
«Raamatu kirjutamine [...] ja seks on vahel kõige ülevamad hetked, sellised, mis panevad tundma, et elul on mõtet.»
«Huvitaval kombel oli oma hiilgeaeg ka kohvil: Voltaire jõi viiskümmend tassi päevas, Balzac nelikümmend ja Flaubert kombineeris kümneid tasse jääkülma vee klaasidega. Nietzsche oli sõltuvuses kloraalhüdraadist, kloroformi baasil valmistatud uimastist; Freud ja Robert Louis Stevenson kokaiinist [...] Kolmekümne seitsme aastase Faulkneri hommikusöök koosnes kahest aspiriinist ja poolest klaasist džinnist, et kätevärin järele annaks ning ta duši all käia ja habet ajada saaks. Tema joomatuurid kestsid nädala, mille vältel ta kas uitas alasti mööda hotellikoridore või kadus sootuks.»
/nginx/o/2024/07/25/16243151t1hd0fe.jpg)
Raamatu on hispaania keelest tõlkinud Eva-Stina Randoja, toimetanud Katrin Kern ja kujundanud Triinu Kööba. Raamatut on toetanud Eesti Kultuurkapital ning selle on välja andnud kirjastus Puänt.
Rosa Montero (sünd 1951) on hispaania kirjanik ja ajakirjanik, kelle teoseid, nii ilukirjandust ka kui ka esseistikat, on pärjatud erinevate autasudega ning mida on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. Äsja eesti keeles ilmunud teos “Oht olla täie mõistuse juures” püsis oma ilmumise järel (2022) terve aasta Hispaania raamatmüügi edetabelites.
Monterolt on seni eesti keeles ilmunud vaid üks teos, «Hurm ja pimedus» (Loomingu Raamatukogu, 1996).