/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16276040t1hc934.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kaht põnevikku: Michael Caine «Surmav mäng» ja Ulf Kvensler «Painajalik rännak».
LUGEMISSOOVITUSED ⟩ 2 võimast ja uudset põnevikku, mis on imeliselt kirjutatud
Mul on põnevikest natuke kõrini. Liiga palju on sihukesi suts üle keskmise asjakesi, mis lahutavad meele suurepäraselt ära, kuid kokku panna seda eriti ei aita. Elu on niikuinii meelelahutust täis, aja seda sääseparve kuuserootsuga laiali muudkui, kuniks jaksu.
/nginx/o/2024/08/08/16276031t1h2208.jpg)
Samas parem osa on päris hea ja väärib soovitamist. Võiks ju arvata, et Michael Caine (rõõmsasti üle üheksakümne aasta noor) teeb ja müüb lihtsalt seepärast, et teda teavad enamvähem kõik elusolevad inimesed, kes elus mõnd filmi vaadanud. Seda muidugi ka. Põneviku on ta ikkagi loonud täitsa ausa ning ei ma mõista kosta, kas sadade filmirollide pealt, sest spioone ja hüvalasi ja kurilasi ja noorkaklejaid ja vanatarkureid on ta mänginud tublisti. Või mingi teise, mõistetavatel põhjustel avalikkuse eest varjule jäetud kogemuse pealt. Klassikaline britilik lugu kulgeb kütkestavalt ning mõistagi saab päästetud ka maailm.
Harry Potteri juurde tagasi tulles meenus, et Michael Caine ütles kunagi, et ta on vist ainuke suuremat sorti briti näitleja, kellele nendesse filmidesse rolli ei pakutud…
/nginx/o/2024/08/08/16276033t1h0a30.jpg)
Ulf Kvensler seevastu pole vanameister, vaid täiesti debütant (olgu, kirjanikuna on ka Caine sisuliselt debütant). Ja loo pingestamist ning nõtkutamist aegade ja inimeste vahel Kvensler vaieldamatult mõistab. Oskus oma tegelaste nii palju järjestikusi lolle otsusi kütkestavaks jadaks kirjutada väärib austust. Iiales ei usuks, et inimesed sedavõrd ohmud saavad olla. Tõsi küll, tegemist on juristidega päriselus. See muudab mängu.
Igaüks, kelle peakest on läbinud mõte metsikusse (ikka päriselt metsikusse) loodusesse matklema minna, võiks korraks hinge tõmmata ja «Painajaliku rännaku» läbi lugeda. Loodus on siin imeliselt kirja pandud, puudub igasugune tahtmine seda ihunäpu või –varbaga katsuma minna. Inimesed suudavad üksteisele situkat keerata igal pool, olgu või soojas vannis või pehme teki all. Aga kukkuda seda keset kurat-teab-mida tegema… Brrr, mul on siiamaani külm.
Omapärane on, et tavapärane lõpplahendus justkui puudub. Ja see jätab selle jahedusliku jutumaagia kuidagi kestma. Mis on uudne ja nõuab autoril silma peal hoidmist. Kirjutab ju imeliselt. Kuigi jubedat lugu.