LUGEMISSOOVITUS ⟩ Suurem osa elulooraamatuid on paras põhk. See ei ole

Tom Felton. Foto: Kento Nara/IMAGO/Scanpix

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Tom Feltoni mälestusteraamatut «Võlukunsti teine pool».

Mineva nädal märkisin tunnustavalt Potteri-saaga looja uut krimitumevikku. Ja näe, ei lase see teema ühtki serva pidi end unustada. Tom Feltonit tunneb pool maailma eeskätt pahalase Draco Malfoy kujul Potteri-filmidest. Aga see on inimese ja näitleja jaoks üks õnnistus ja häda ühekorraga. Sellest, mis juhtus elu rolli eel, ajal ja järel, raamat räägibki.

Tom Felton, «Võlukunsti teine pool». Foto: Raamat

Juhtus ju palju ning ütlemata põnevat. Et mölakat mängida, ei pea ise tõbrik olema. Võib krutskeid teha ja hullematki, ent kokkuvõttes näikse Felton algusest (raamatu) otsani ääretult sümpaatne semu. Usun, et mölakstaare, kes mõnikord lõdvalt üsna usutavi lahedaid kujusid etendavad, on kordades rohkem.

Kindlalt tean, et suurem osa elulooraamatuid on paras põhk ja justkui ühe vitsaga löödud. See ei ole. Felton räägib palju pisikesi lugusid, ei ole enesekeskne, huumordab ka kurvad kohad kerge muigega üle. Ei põlga ära kurvemaid elukohti ning jagab lahke käega teravmeelset heahinnangut inimestele, kellega koos senine elu elatud sai. Lõpupoole läheb lugu nukramaks, ja mõnes mõttes on see jagu eriti tarvilik lugemine. Ei mingit virinat, kirjutatakse murepaigad üles ja näidatakse, kuidas neist välja tulla saab. Usun, et siit leiavad paljud abi ja tuge. Need, kes arvavad, et niigi hakkama saavad, mõistavad mõnd asja lugenud peast ikka-jälle etemini.

Ja nagu Tomi vanaisa päris raamatu lõpus käsikirja kohta ütles – see on alles esimene peatükk. Nii ongi. Olen kindel, et me kuuleme Feltonist veel. Olgu näitlejana või mõne muu eluala ägendajana.