Hollywoodi staar Jennifer Garner soovitab kahte raamatut, mida saab ka eesti keeles lugeda

Copy
Jennifer Garner
Jennifer Garner Foto: CraSH / IS / MPI / Capital Pictures / Scanpix

Näitleja Jennifer Garner unistas lapsepõlves hoopis raamatukoguhoidjaks saamisest. Tänu sõbralikule raamatukogutädile, kellest sai tema mentor ja sõber, kasvas Jenniferist andunud lugeja.

Jennifer Garneri ema oli õpetaja. Kuigi tal olid väga pikad ja kurnavad tööpäevad, oli tal siiski komme lastele õhtuti raamatuid ette lugeda. «Tema luges lehekülje, mina lugesin lehekülje. Ja tänu sellele tundsin end justkui teise inimesena,» meenutab ta ajakirjas O. «Kui sain ise lapsed, vaatasin oma last ja mõtlesin: «Mida ma peaks sinuga tegema?» Keegi ei ütle sulle, kuidas tuleb lapsega mängida, et aidata ta ajul areneda. Emad tahavad ju oma lastele parimat, aga kõigil ei pruugi olla nii head ema ja isa, nagu minul oli. See aga ei tähenda, et nad ei armastaks oma lapsi sama palju kui mina. Seetõttu peangi alusharidust nõnda oluliseks. Ma tean, et lugemine aitas mul iseennast määratleda,» selgitab ta, miks panustab vabatahtlikuna laste haridusprojektidesse.

Suure raamatusõbrana soovitab Jennifer Garner teoseid, mis nõuavad süvenemist ja pakuvad kirjanduslikku naudingut. Siin on kaks Garneri lemmikraamatut, mis on ka eesti keelde tõlgitud ja raamatukogudes saadaval.

William Somerset Maugham, 1935.
William Somerset Maugham, 1935. Foto: Rights Managed / Mary Evans / Yevonde Portrait A / Scanpix

William Somerset Maugham «Vahe tera»

Romaan «Vahe tera» on viimane Maughami nn suurtest romaanidest, kindlasti kõige ambitsioonikam ja tunnetuslikult kõige sügavam, heites muu hulgas valgust idamaise müstitsismi põhjatutesse sügavustesse. Nimetatud romaanis toimub materiaalse ja mittemateriaalse maailma kokkupõrge eriti mastaapsel ja dramaatilisel kujul. Maugham kirjutas selle Teise maailmasõja lõpuaastail Chicagos, olles 70-aastasena ilmselt elu parimas intellektuaalses vormis, esmatrükk ilmus 1944. aastal.

Larry Darrell on noor ameeriklane, kes otsib absoluuti. Tema otsingute odüsseia toob mängu mitmeid Maughami briljantsemaid tegelaskujusid, nagu näiteks Larry kihlatu Isabel, kes peab valima armastuse ja rikkuse vahel ning viimase onu Elliott Templeton – tüüpiline välismaal elav ameeriklasest snoob. Ja milline kõrvaltegelaste galerii ning nendega seotud vähemalt novellimõõtu lood – poolakast valemängur Kosti, Suzanne Rovier, Sophie Macdonald... Üks olulisematest tegelastest on romaani lehekülgedel muide ka Maugham ise, jälgides omaloodud tegelaskujude võitlust oma saatusega.

A. S. Byatt «Lumm»

Pildil on kirjanik A. S. Byatte. Tallinn, 30. mai 2014
Pildil on kirjanik A. S. Byatte. Tallinn, 30. mai 2014 Foto: Liis Treimann / Postimees

See tõeliselt külluslik romaan näitab, et kirjandusteadus ei ole sugugi kuiv ja igav – kaks kirjandusteadlast, Maud Baliley ja Roland Michell, kohtuvad, sest neile näib, et nende uurimisobjektide vahel on olnud seni avastamata lähedane tutvus. Roland uurib kuulsa Victoria-aegse luuletaja Randolph Ashi loomingut, Maud aga tagasihoidlikuma ja rohkem varju jäänud Christabel La Motte’i muinasjutte ja luulet.

See, mida nad avastavad, ähvardab pea peale keerata kõik, mida oli neist luuletajatest seni teada. Nende uurimistöö muutub neile isiklikult oluliseks ning nad leiavad end ammu elanud ja kirjutanud inimeste elu ja loomingu lummuses.

Tagasi üles