Milline on Eesti rahva tulevik 1935. aasta vaatest?

Konstantin Päts Foto: rahvusarhiivi filmiarhiiv/Fotis

DIGARis saab teha väikse ajahüppe aastasse 1935, kus toimub rahvastiku kongress, mida peeti tõenäoliselt üsna «kõrges temperatuuris», sest plahvatuslikust rahvaarvu kasvust on selleks ajaks möödas enam kui sada aastat ja Eesti kohale on kogunenud murepilved. Kui rahvaarv ei kasva, on aastal 2035 eestlasi vaid maksimaalselt 1,2 miljonit, kõlas prognoos üleriigilisel kongressil, mida juhatas sisse president Konstantin Päts ja korraldas Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts.

«Lõpetan kongressi töö. Palun laulda hümni,» kõlasid 1935. aasta 3. jaanuaril kell 17.20 Viljandimaal 1893. aastal sündinud ja meditsiinidoktoriks õppinud Juhan Vilmsi sõnad, mis võtsid kokku kaks päeva väldanud arutelude ja mõttetööga sündmuse, mille temperatuur võis olla toona üsna kõrge.

Meetmed, mida rahvastiku kasvuks välja pakuti olid suunatud «tõupuhaste» eestlaste juurdekasvuks. Mõned nendest paistavad silma radikaalsusega. Näiteks ametikohtadele valimisel tuleb eelistada lastega inimesi ning vallalised mehed pääsevad ametikohale alles siis, kui eelistatud kandidaate ei ole.

Kahepäevasel kongressil kõlas ka ähvardav prognoos: kui rahvastiku kasvumeetmeid ei rakendata, elab 100 aasta pärast (2035) Eestis maksimaalselt 1,2 miljonit eestlast.

Loe kongressi ettekandeid DIGARi raamatukoguhoidja soovitusriiulilt või artiklit RaRa blogist.