Koolitaja kurb tõdemus: mida vanemaks me saame, seda enam kaob julgus joonistada

Kati Orav. Foto: Margus Lõvi

Visuaalse lihtsustamise koolitaja Kati Orav selgitab oma raamatus «Visuaalne lihtsustamine», milles seisneb visuaalse lihtsustamise erilisus ja mis kasu saame me sellest igapäevases elus.

Digitaalne maailm paneb meid igatsema päris inimest

Kati räägib, et digitaalses, tehisintellekti maailmas on paratamatu, et varsti hakkame me igatsema päris inimest. «Me hakkame igatsema päris silmavaadet, päris puudutust, vestlusi kohvikus, arutelusid laua ümber. Seda on lähiajalugu tegelikult ka tõestanud. Kui arvutid tulid, ei kadunud kuhugi ajurünnak ehk meetod, kus me arutleme asjade üle suure pabertahvli ees, mitte igaüks ninapidi arvutis. E-raamat ei ole välja söönud paberraamatut,» sõnab ta, lisades, et üha rohkem kutsutakse teda visuaalset lihtsustamist õpetama põhjusel, et tahetakse osata spontaanselt mõtteid kaardistada ning tehnoloogia kõrvale jätta.

«Me otsime tasakaalu ja elurõõmu, kuid samas viivad tehnoloogia, kiirus, liigne kriitika ja tõsidus meid sellest üha eemale. See on ka põhjus, miks ma visuaalse lihtsustamise raamatu kirjutasin,» selgitab Kati ning püstitab küsimuse, kas digimaailmast tulenevatele probleemidele – sotsiaalmeedia ja tehnoloogia põhjustatud vaimsetele probleemidele, keskendumisraskustele, suhtlemis- ning kirjutamisoskuse kadumisele jms – on ainult digilahendused või oleks ka mingi muu väljapääs? «Kui sinu kooli- või ülikooliajast on aastaid möödas, siis millal sa viimati ise midagi paberile kirja panid, omaenda käega?» uurib Kati ning toob välja, et inimese aju on loodud nii mõtlema kui ka looma ning vajab pingutust nii, nagu keha vajab trenni ning siinkohal tuleb appi visuaalse lihtsustamise tehnika.

Visuaalse lihtsustamise tehnika muudab elu mängulisemaks ja tähendusrikkamaks

Kati Orav, «Visuaalne lihtsustamine». Foto: Raamat

«Jah, sa saad visuaalse lihtsustamise tehnikaga kaasa väga praktilise oskuse, kuid minu soov on muuta ka sinu mõtteviisi,» kirjeldab Kati oma missiooni ning selgitab, et visuaalne lihtsustamine on kujundite, sümbolite ja märksõnade kasutamine, et luua tähendust ning tugineb meie kujutlusvõimele ja põhineb lihtsal joonistamisel ning kirjutamisel.

Joonistamine on esimene viis, kuidas lapsed suhtlevad, lugusid räägivad ja oma kogemusi jagavad ning selle põhjuseks on kujutlusvõime, mis aitab luua alternatiivseid maailmu unistades, lugusid rääkides või joonistades. «Mitmed joonistamise uurijad on toonud välja, et joonistamine parandab laste mõtlemist ja suhtlusoskust ning toetab arengut. Kõik lapsed kritseldavad ning sümbolite kasutamise eelsoodumus ilmneb juba esimestel eluaastatel, Aga kas sa tõstaksid käe, kui küsitakse: «Kes oskab joonistada?» Optimistina ma tahaks loota, et umbes 10% ruumis viibivatest täiskasvanutest teeks seda. Kahjuks on ka lastega nii, et mida vanemaks nad saavad, seda tõenäolisem on, et nad kätt ei tõsta,» räägib Kati ja lisab, et mida vanemaks me saame, seda enam ning kahjuks kiiresti kaob julgus ning enesekindlus joonistada.

Milles seisneb joonistamise müsteerium?

«Tegelikult ei ole siin mingit müsteeriumit, see kõik on lihtne ja loogiline,» lausub Kati. Ta selgitab, et juba muistsetel aegadel kasutasid meie esivanemad joonistamist, et jutustada lugusid, kujutada oma mõtteid ning jäädvustada maailma enda ümber. Joonistamine on meie loomuomane tegevus, sest inimestel on pärilik eelsoodumus väljendada oma mõtteid ja ideid visuaalselt. «Joonistamine on loomulik viis, kuidas me kasutame ja arendame oma kujutlusvõimet. See võimaldab meil tuua oma sisemised kujutluspildid nähtavale ja jagada neid teistega,» lausub Kati.

Enamik inimesi näeb kõike piltides, mitte kirjutatud tekstina. Kui me mõtleme või kujutleme midagi, siis me sageli loome oma meeltes selgeid ja elavaid pilte sellest, mida me mõtleme. See võib hõlmata nägemist, kuulmist, lõhna, maitset ja puudutamist, kuna meie meeled töötavad koos, et luua meie kujutluspildid. «Visuaalsed kujutluspildid võivad olla eriti tugevad ja elavad ning võivad mõjutada meie emotsioone ja kogemusi. Kuigi mõtlemine ja kujutlusvõime on palju mitmekesisemad ning hõlmavad ka mitmeid teisi mõttevorme ja protsesse, võib visuaalne mõtlemine ja kujutlusvõime olla meie mõtlemise ühed olulisemad aspektid,» selgitab Kati ning ergutab kõiki andma visuaalsele lihtsustamisele võimalus.

Kati meelespead:

• Hoia avatud meelt. Täiskasvanuna kipume alavääristama joonistamist kui laste tegevust kuid tegelikult on sellel meile väga positiivne mõju.
• Pea meeles, et loovus on meis kõigis, see on meiega kaasa sündinud.
• Ära mõtle üle, naudi protsessi ja pea meeles, et pole «valet viisi» joonistamiseks.