NÄDALA RAAMAT ⟩ Pariis võõrustas olümpiamänge ka täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas läks siis Eesti sportlastel?

Pariisi olümpiamängud, 1924. meeste 1500 m jooks. Foto: Imago sportfotodienst/Imago/Scanpix

Kuku raadio selle nädala raamat on «Pariis 1924», kirjastuselt Stopper. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne, raamatut tutvustab Timo Tarve.

Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust «Pariis 1924».

«Pariis 1924». Foto: Raamat

5. juulil 1924 avati Pariisis VIII suveolümpiamängud, kus väike Eesti oli esindatud 44 sportlasega. See oli suurim delegatsioon, mis Eesti kahe maailma sõja vahelistel olümpiamängudel välja viis. Pariisist pöörduti koju kuue medaliga, millest üks oli kuldne. Selle võitis 10. juulil Võrumaalt pärit maadleja Eduard Pütsep, millega ta avas sel kuulsusrikkal spordialal Eesti olümpiavõitude arve. Aga Eestist jäävad mänge meenutama ka jalgpallimeeskonna osalemine, kahe mehe medalivõit ühel alal ja nelja kümnevõistleja starti asumine.

Pariisi mängude märksõnadeks olid kindlasti Soome üliedukas esinemine, tulevase Tarzani Johnny Weissmulleri kullavõidud, jalgpalli esimene suurturniir ja Uruguai meeskonna imeline tulemine, Hiina nulliga lõppenud olümpiadebüüt, duellideni viinud vehklemine, tennise luigelaul maailma tippude osavõtul või lätlaste võiduga lõppenud maleolümpia.

Kirevalt kulgenud mängud kaasaegse olümpialiikumise rajaja parun Pierre de Coubertini kodulinnas tähendasid paljudel spordialadel uuele arenguetapile jõudmist. Ning oma rolli etendas seal ka Eesti.

Kuula saadet!