Just siin, oma päritoluloos, oma kiindumussuhete ja isikupära väljakujunemise ajal, hakkad sa ennast ikka ja jälle reetma. Just siin õpid sa hülgama oma tõelist mina, et teenida ära kiindumust. Sa hakkad muutma oma kuju ja kujundama ennast ümber, et saada seda, mida arvad vajavat.
Mõtle korraks sellele. Sulle on sisendatud, et ainus viis, kuidas saada seda, mida sa kõige rohkem tahad, on olla keegi teine. Kui ma saan selleks, kes sa tahad, et ma olen, siis on mulle tagatud armastus, lähedus, heakskiit ja turvalisus. See on enesekaitse vorm ja sa püüdsid kõigest väest end sellesse sobitada. Aga edukaks kujumuutjaks muundumine pole võit omaette. Tegelikult ei too see endaga kaasa neid hüvesid, mida sa tahad. Isegi kui headele hinnetele õppimine, mustkunstitriki meisterlik sooritus või emotsioonide alla surumine aitab sul pälvida heakskiitu, siis sügaval sisimas sa tead, mis tegelikult juhtus. Sa näed sellest kõigest läbi ja tead, et kuna see, kes vääris heakskiitu, polnud sinu tõeline mina, siis ei saa sa seda uskuda. Pole ime, et meist kasvavad ebakindlad täiskasvanud, kes kahtlevad nii endas kui ka teistes. Pole ime, et meil on nii raske näidata oma tõelist mina ja uskuda, et teised inimesed armastavad, valivad ja austavad meid.