Raamatublogija uuest noortekast: ma pole ammu midagi nii kerget ja südamlikku lugenud

Foto: Shutterstock

Becky Deani «Armastus ja teised suured lootused» on nunnu noortekas, milles ameerika teismelised seiklevad briti kirjandusklassikute jälgedes, õppides seejuures võõrast riiki ning iseennast paremini tundma. Olen suur aardejahtide fänn ja lisaks sarnaselt peategelasele jalgpalli mänginud, nii et see raamat sobis mulle kui valatult, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.

Tänapäev, California/Ühendkuningriik. Kirjandusõpetaja valib välja neli paljutõotavat keskkooliõpilast, kellele ta korraldab oma koduriigis üheksapäevase aardejahi. Noortel on võimalik võita 100 000 dollarit, tuleb lihtsalt vihjete abil külastada briti kirjandusklassikaga seotud kohti ja pidada päevikut. Üks võistlejatest on Britt, läbi ja lõhki jalkatšikk, kelle karjäärile hiljutine vigastus ning sellele järgnenud diagnoos kriipsu peale tõmbasid. Neiu pole raamatusõber, kuid appi tulevad internet ning suhtlusoskus. Mängu käigus kohtub ta ühe armsa kohaliku kutiga, kes meelsasti Briti teekonnaga liitub.

Becky Dean, «Armastus ja teised suured lootused». Foto: Raamat

«Armastus ja teised suured lootused» pakatab positiivsusest. Ma ei olnud ammu midagi nii kerget ja südamlikku lugenud. Kui alguses imestasin, et kirjandusklassikale pühendatud lugu jutustab tüdrukust, kes lugemist ei armasta, siis kaasa elasin tema seiklustele juba esimestest peatükkidest. Britt on muhe peategelane, üks neist inimestest, kellega alati midagi juhtub ning kummatigi ei ole ta suu peale kukkunud. Lisa valemisse võõras riik ja võistlus, mis toob paratamatult endaga rivaalitsemist ja alatut mängu, ning on garanteeritud, et igavust ei leia ühestki päevast.

Eelistan tavaliselt raamatuid, kus kirjanik kirjutab oma kodumaast, aga vahelduseks oli põnev läbi ameeriklase filtri lugeda. Olgugi, et ma ei olnud kohti oma silmaga näinud, on mul siiki Ühendkuningriikidest oma väljakujunenud arvamus, mitõttu oli huvitav tutvuda Inglismaaga Briti, mitte briti pilguga. Ameerikalikkust lisas seegi, et 18-aastaseid aardekütte üksinda seiklema ei lubata, vaid igaühel on lapsehoidja kaasas. Eriti huvitas mind, millised kirjanduslikud paigad ameerika kirjanik Ühendkuningriigist välja on valinud. 90% on tegu Inglismaaga, vaid lõpp viib korraks Šotimaale. Kui klassikutest endist rääkida, siis võõraks jäid üksnes «Canterbury lood», mis andis loole omajagu juurde ning muutis vihjete dešifreerimise iseäranis nauditavaks. Kui taolisi aardejahte päriselt korraldataks, osaleksin meeleldi ka ilma suure auhinnarahata.

Kui ühest küljest kaldub süžee tiba muinasjutuliseks, sest kus peidavad end kirjandusõpetajad, kel sada tonni üleliigset raha, siis teisest küljest mõjusid tegevustik ning mured maalähedastena. Väga kerge oli end peategelase asemele asetada, kuigi tema elus on murdeline hetk. Armastus seisab küll pealkirjas esikohal, aga romaan ise ei keerle sugugi selle ümber. Üldse on «Armastus ja teised suured lootused» kihtide poolest rikas. On aardejahi-seiklusjutu kiht, on enesearengu kiht, on romantika kiht, on tegelaste isiklike murede kiht. Kõige rohkem kõnetaski see, kuidas Britt peab tegema rahu teadmisega, et ei saa enam jalgpalli mängida, mis sunnib teda kogu oma tulevikku ümber defineerima.