KAS VAJAD TERAAPIAT? ⟩ Taipamine, kuidas psüühika töötab, on väga põnev

Foto: Lightfield Studios / Shutterstock

Siia ilma tulles ei ole kõigil võrdseid võimalusi. Elu avaneb igaühele erinevalt sõltuvalt sellest, millisesse perekonda, ühiskonda ja sotsiaalsesse klassi ta sünnib. Elu on erinev meestele, naistele ja nendele, kes tunnevad end olevat muust soost. Haige elu erineb terve inimese omast. Veetleva välimusega ja normile vastav inimene ei oska aimatagi, milliseid katsumusi kohtab normist hälbija. Jah, elu ei ole õiglane, aga elamise oskusi saab harjutada.

«Märkimisväärne osa meie heaolust põhineb elamisoskustel, mida on võimalik arendada. Neid saab õppida, harjutada ja arendada,» kirjutavad raamatu «Kas vajad teraapiat» autorid Liisa Uusitalo-Arola ja Katri Kanninen oma teoses. «Heaolu tähendab rõõmu, entusiasmi, huvi ning teadmist, et teed midagi mõttekat ja oskad seda teha. Hea enesetunne on tunne, et sa oled tõeliselt elus ja suudad nii tööl kui ka muus elus kasutada oma võimeid viisil, mis sulle endale rahuldust pakub.»

Liisa Uusitalo-Arola ja Katri Kanninen, «Kas vajad teraapiat». Foto: Raamat

Keegi ei taha end halvasti tunda. Kui tunned ängistust või kurnatust või on suhted sassis, poleks ju midagi toredamat kui sellest olukorrast pääseda. Aga kuidas?

Vaja on harjutada, testida ja eksimustest õppida

«Tavaliselt suudab end hästi tundev inimene oma tundeid kontrolli all hoida isegi paraja surve all, näeb täbarates olukordades rohkem kui ühte-kahte varianti, oskab tegutseda olukorraga sobival viisil ja suudab ka tasapisi juhtida oma elu selles suunas, mis on tema enda arvates väärtuslik ja hea. Sellegipoolest võivad ajuti pead tõsta sant tunne ja isegi psüühikahäirete sümptomid ning nende leevendamiseks läheb vaja täpselt suunatud abinõusid.» Nii kirjutavad raamatu «Kas vajad teraapiat» autorid.

Taipamine, kuidas psüühika töötab, on väga põnev. Selle taipamine vajab aga harjutamist ja testimist, ettevõtmist ja ka eksimustest õppimist. See raamat juhatabki teekonnale, kus inimene näeb, millised vaimse heaolu oskused on tal juba käes ja mida on veel vaja harjutada.

Infost, juhistest, nõuannetest, raviplaanidest ja ka vastavatest raamatutest ei ole tänapäeval mingit puudust. Inimesel on aga keeruline tunda ära asju, mis on olulised just temale, et saada need kontrolli alla ja hakata kogu oma elu paremasse suunda pöörama.

Autorid rõhutavad, et lugejal ei ole kindlasti vaja ka selle raamatu sisu valmiskujul omaks võtta, vaid välja peaks noppima oma ellu kõige paremini sobivad juhised. Võib koostada ka nn vaimse heaolu hoolduspäeviku, mille saab lühidalt kirja panna märkmikku või kausta. Veel ütlevad autorid, et ellu peab mahtuma palju muudki kui oma heaolu analüüsimine.

Raamatut aitasid oma professionaalsete soovitustega Eesti oludele sobivaks muuta peaaasi.ee psühholoogid Elina Kivinukk ja Liisi Grünbaum.

Katkend raamatust

Mõtle vaikselt, mida sa arvad järgmistest lootuseoskustest, mida kirjeldab koolitaja ja psühhoterapeut Maaret Kallio. Millistesse neist sa natuke usud? Millistesse üldse mitte? Mida sa vajad, et uskuda ühe pügala võrra rohkem?

1. Ma saan aru, et hea elu sisse mahub ka halba. Ma aktsepteerin erinevaid emotsioone kui osa tervikust.

2. Ma talun endas ja oma elus ebatäiuslikkust ja ebapiisavust.

3. Ma oskan aidata ja tahan olla teistele toeks. Ma tean, kuidas abi vastu võtta ja kuidas abi paluda, kui tunnen end kitsikuses.

4. Ma saan aru, et kõik ei sõltu üksnes minust endast. On olukordi, kus on võimalik ainult kohaneda ja olla paindlik. Mul on vahendeid ja lähedasi inimesi, kes aitavad mul rasketest kogemustest üle saada.

5. Mõnikord tunnen ka meeleheidet ja abitust. Ma oskan seda teistega jagada. Ma talun meeleheidet ja haavatavust ka teistes.

6. Ma tunnen oma võimeid ja olen piisavalt vastupidav. Ma saan mõjutada oma isiklikku elu, emotsioone ja suhteid. Ma usun, et elu «kannab», kuigi see pole minu kontrolli all.

7. Ma mõistan oma elu väärtusi. Austan oma elu kõige väärtuslikumaid tahke ja inimesi ka oma ajakasutuses ja tegudes.

8. Mu elul on tähendus. Ma võin rahulikult vaadata minevikku, elada käesolevas hetkes ja loota tulevikule.