Sinijärv soovitab: see näikse olevat taas üks parimini kirjutet ajalooromaane

Pirkko Saisio. Foto: Wikimedia Commons

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Pirkko Saisio romaani «Passioon».

Patuasi ta on nii lähestikku nädalatel soovitada kangeid ajaloolisi romaane ajal, mil inimesed võib-olla eelistaksid kerget romantilist loba muinastulede öö ja kooliaasta alguse saateks. Pole hullu, «Passioon» pakub ka romantikat ja paljut muud. Kas just kerget, jäägu igaühe enda otsustada.

Pirkko Saisio, «Passioon». Foto: Raamat

See näikse olevat taas üks parimini kirjutet ajalooromaane. Žanr on miskis uues tõusus ja üldse läheb proosakirjandus kogu aeg paremaks. Värisege, tolstojevskid, või, õigemini, keerelge hauas paar tutsket tiiru. Tänapäevane kirjandus on siilikamakas värk ning Põhjamaad panustavad põhjapanevalt.

Mind nood lood nii väga ei ergasta enam, aga kui autor kirjutab hirmus hästi ja tõlkija toob selle ilu ja elu maakeelde ümbere, siis ma kohe sulan ja katsun saada lugemisest kätte kõik selle, mille jaoks lugemine leiutet on. Pole üldse tähtis, kas oled kõva mälumängur ja oskad lambist öelda, oli vana vääraka Savonarola eesnimeks a) Gianni, b) Giancarlo, c) Girolamo või d) Giuseppe. Kogu ilmaruum ja silmarõõm tuleb teadmuse koledusega koos kohale naakuinaa. Hea kirjandus lihtsalt teeb nõnda. Hoitagu meel avatud ja võetagu, mida antakse. Siin raamatus antakse palju ja osavasti on sõnastet see paljusus.

Muidugi oleks tore rääkida Soome sillast ja mis kõik puha, kuid vahel on hea tõdeda, et päris asjad ehitavad veel palju suuremaid sildu ning Soome sildasid tuleks ehitada palju ning pisemaid. Sest vanad kipuvad väheke varisema. Mis on halb! Õpi keeled, kanna kübarad, nagu kirjutas klassik.