/nginx/o/2019/03/13/11863860t1he230.jpg)
Septembrikuu on kõige erilisem neile, kes kooliteed alles alustavad ja oma esimest õpikut, aabitsat käes hoida saavad. Õpihimu võib tabada aga teisigi, kes sügise alguse kuud tarkuste omandamisega seostavad. Teadmisjanu rahuldamise ühe võimalusena võiks kaaluda lähemat tutvumist mõne murdega. Nagu kirjakeele puhul, on siingi mõttekaim alustada aabitsast. Sõelusime välja mõned murdeaabitsad, mis aitavad lastel, aga miks mitte ka täiskasvanutel meie emakeele rikkustega lähemalt tutvust teha. Et aga keel on tihedalt seotud maailmatunnetusega laiemalt, saab aabitsast aimu ka vastava piirkonna eluviisist, kommetest ja tavadest.
/nginx/o/2024/09/07/16341396t1h6c6c.jpg)
Koostanud Kadri Tüür
Illustreerinud Riina Uisk
Muhu Pärandikool
2021
«Oad ja Eed oo kenad munukesed Muhu lapsed» – nii algab «Muhu oabits». Kui peategelased Aadu ja Evdokia tutvustatud, jätkatakse nagu teisteski aabitsates tähtede õppimisega. Iga tähe juurde on kirjutatud lühike looke, milles Muhu kultuuri olulisemad tähised esitletud saavad. Nendeks võivad olla nii märgilased isikud nagu preester Bobkovski või Pädaste mõisa mamsel Elisabeth Groth, aga ka kohanimed (Werder), toidud (petihapurokk) jm. Kõike seda tehakse mõnusalt muhedas Muhu murdes.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341395t1h3e38.jpg)
Koostanud Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik
Illustreerinud Uno Roosvalt
Kihnu Kultuuri Instituut
2009
Kihnukeelses aabitsas toimub täheõppus kihnlasele omase kaudu: ahvenad ja angerjad, paadid ja mootorrattad, kört ja viiul, luiged ja kanakullid. Iga tähe juurde kirjutatud lühikese loo lõpus on punases kirjas esile toodud tähelepanek, olgu see siis mõni mõistatus, vanasõna või kohapeal järgitav tava. Aabitsa lõpust leiab pisut lisalugemist ja kihnu keele sõnastiku. Raamatu edukalt läbinul on võimalik rinda pista ka «Kihnu lugõmikuga» (2004).
***
/nginx/o/2024/09/07/16341394t1h2167.jpg)
Koostanud Riina Laanetu ja Ene Velström
Kujundanud Kadri Metstak
Rannakiele Keskus ja Loksa linnavalitsus
2021
Väikeste randlaste, Loksa kooli algklassiõpilaste kaasabil valminud aabitsast leiab mõnusalt muhedaid jutte nii vanemast ajast kui praegustest hetkedest. Tutvustamist leiab nii kohalik loodus erinevatel aastaaegadel kui ka laste ja suurte toimetamised seal. Raamatu lõpus esile toodud rannakeele peamised jooned on suureks abiks neile, kes selle kandi keelega igapäevaselt kokku ei puutu.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341393t1h73e4.jpg)
Koostanud Tammeougu Mari, Vesikonna Katrina ja Jaagutooma Merle
Illustreerinud Marek Tarkin
Sörvemaa Pärimuse Selts
2017
Läkuouk, trila ja köpslönger on vaid mõned vahvad sõrvekeelsed sõnad, mille tähenduse võid leida «Sörulase aabitsast». Kuigi ka varem on sõrve keelt räägitud, selles isegi lauldud-luuletatud, lastenäidendeid ja jutukesi kirjutatud, on tegemist esimese täismahus sõrvekeelse raamatuga. Seetõttu on igati õigustatud teose alguses esile toodud hääldusjuhised ja grammatilised eripärad.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341392t1h0a21.jpg)
Koostanud Mari Niitra ja Eevi Treial
Illustreerinud Pusa
Liivi muuseum
2015
Kas sina tead, mis on õvv, vihim või õrav? Kui mitte, on paras hetk Peipsikandi keelt tutvustav «Kodavere uavits» kätte võtta. Selle aabitsa õpetus keskendub peamiselt sõnavarale. Iga vaadeldava tähe juures on esile toodud mõned seda tähte kasutavaid sõnad ja väljendid. Aeg-ajalt leiab lugeja ka mänguõpetusi, rahvalikke ütlusi ja salmikesi. Raamatu lõpuosas on sõnaraamat, mis kodaverekeelsed sõnad kenasti eesti keelde ümber paneb. Samuti on esitatud Kodavere murrakus ilmunud teoste nimekiri.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341391t1hc59d.jpg)
Koostanud Kauksi Ülle, Jüva Sullõv, Marju Kõivupuu, Nele Reimann ja Paul Hagu
Illustreerinud Peeter Allik
Võro Instituut ja Võro Selts VKKF
1999
Võru keele algõpetust jagav raamat koosneb kahest suurest osast – aabitsast ja lugemikust. Aabits algab tänapäeva argielu kujutavate piltidega, millel esemete ja olendite võrukeelsed nimetused peale kirjutatud. Sellele järgneb täheõpetus lünksõnade ja lühitekstide abil. Lugemikust leiab aga piisavalt harjutanu juba pikemaid jutte ja luuletusi nii rahvaluulest kui võru kirjanike sulest. Iga lehe allosas on ära toodud harjutused ja ülesanded, mis aitavad õpitut kinnistada. Sõnastik ja kasutatud lugemisvaraga sisukord on teose lõpus ka.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341388t1hed3a.jpg)
Koostanud Hõrna Aare, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje, Reimanni Nele ja Riitsaarõ Evar
Illustreerinud Kuusingu Toomas
Setomaa Valdade Liit
2011
Eesti kagunurgas asetseva Setomaa kirjaviisi ja keelega, aga ka geograafiliste tähiste ning tavade-kommetega saab esmatutvust teha «Seto aabitsa» abil. Siin on tähtede õppimine tihedalt seotud paikkondlikkuse ja kohalike kommetega. Iga tähe juures leidub nii lühemaid kui pikemaid sõnu lugemise harjutamiseks, mõned kohanimed ja vanasõnad või kõnekäänud. Lühijutukegi, mis lihtsalt dialoogina esitatud, on enamasti seotud kohalike argi- või pühadekommetega.
***
/nginx/o/2024/09/07/16341387t1h39d0.jpg)
Koostanud Kristi Ilves ja Alli Laande
Illustreerinud Ülle Rosenberg
Mulgi Kultuuri Instituut
2016
Mulgi aabitsas aitab väikesel lugejal tähed selgeks saada talumaja ümbruses elutsev nutikas ja uudishimulik mutt Mati. Igale tähele on pühendatud kaks lehekülge. Esimene neist tutvustab tähega seotud sõnu, teiselt leheküljelt leiab lugeja aga lühikese jutukese muti tegutsemisest. Aabitsa lõpus tehakse tutvust ka numbritega. Raskemate sõnadega aitab toime tulla sõnastik.
Rohkem raamatusoovitusi leiad Eesti Lastekirjanduse keskuse kodulehelt.