8 murdeaabitsat, mis pakuvad ohtralt avastamisrõõmu nii lastele kui nende vanematele

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm soovitab murdeaabitsaid. Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Copy

Septembrikuu on kõige erilisem neile, kes kooliteed alles alustavad ja oma esimest õpikut, aabitsat käes hoida saavad. Õpihimu võib tabada aga teisigi, kes sügise alguse kuud tarkuste omandamisega seostavad. Teadmisjanu rahuldamise ühe võimalusena võiks kaaluda lähemat tutvumist mõne murdega. Nagu kirjakeele puhul, on siingi mõttekaim alustada aabitsast. Sõelusime välja mõned murdeaabitsad, mis aitavad lastel, aga miks mitte ka täiskasvanutel meie emakeele rikkustega lähemalt tutvust teha. Et aga keel on tihedalt seotud maailmatunnetusega laiemalt, saab aabitsast aimu ka vastava piirkonna eluviisist, kommetest ja tavadest.

«Muhu oabits»
«Muhu oabits» Foto: Raamat

«Muhu oabits»

Koostanud Kadri Tüür

Illustreerinud Riina Uisk

Muhu Pärandikool

2021

«Oad ja Eed oo kenad munukesed Muhu lapsed» – nii algab «Muhu oabits». Kui peategelased Aadu ja Evdokia tutvustatud, jätkatakse nagu teisteski aabitsates tähtede õppimisega. Iga tähe juurde on kirjutatud lühike looke, milles Muhu kultuuri olulisemad tähised esitletud saavad. Nendeks võivad olla nii märgilased isikud nagu preester Bobkovski või Pädaste mõisa mamsel Elisabeth Groth, aga ka kohanimed (Werder), toidud (petihapurokk) jm. Kõike seda tehakse mõnusalt muhedas Muhu murdes.

***

«Aabets»
«Aabets» Foto: Raamat

«Aabets»

Koostanud Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik

Illustreerinud Uno Roosvalt

Kihnu Kultuuri Instituut

2009

Kihnukeelses aabitsas toimub täheõppus kihnlasele omase kaudu: ahvenad ja angerjad, paadid ja mootorrattad, kört ja viiul, luiged ja kanakullid. Iga tähe juurde kirjutatud lühikese loo lõpus on punases kirjas esile toodud tähelepanek, olgu see siis mõni mõistatus, vanasõna või kohapeal järgitav tava. Aabitsa lõpust leiab pisut lisalugemist ja kihnu keele sõnastiku. Raamatu edukalt läbinul on võimalik rinda pista ka «Kihnu lugõmikuga» (2004).

***

«Pisukase rantlase aabits»
«Pisukase rantlase aabits» Foto: Raamat

«Pisukase rantlase aabits»

Koostanud Riina Laanetu ja Ene Velström

Kujundanud Kadri Metstak

Rannakiele Keskus ja Loksa linnavalitsus

2021

Väikeste randlaste, Loksa kooli algklassiõpilaste kaasabil valminud aabitsast leiab mõnusalt muhedaid jutte nii vanemast ajast kui praegustest hetkedest. Tutvustamist leiab nii kohalik loodus erinevatel aastaaegadel kui ka laste ja suurte toimetamised seal. Raamatu lõpus esile toodud rannakeele peamised jooned on suureks abiks neile, kes selle kandi keelega igapäevaselt kokku ei puutu.

***

«Sörulase aabits. Sörulaste isioma raamat»
«Sörulase aabits. Sörulaste isioma raamat» Foto: Raamat

«Sörulase aabits. Sörulaste isioma raamat»

Koostanud Tammeougu Mari, Vesikonna Katrina ja Jaagutooma Merle

Illustreerinud Marek Tarkin

Sörvemaa Pärimuse Selts

2017

Läkuouk, trila ja köpslönger on vaid mõned vahvad sõrvekeelsed sõnad, mille tähenduse võid leida «Sörulase aabitsast». Kuigi ka varem on sõrve keelt räägitud, selles isegi lauldud-luuletatud, lastenäidendeid ja jutukesi kirjutatud, on tegemist esimese täismahus sõrvekeelse raamatuga. Seetõttu on igati õigustatud teose alguses esile toodud hääldusjuhised ja grammatilised eripärad.

***

«Kodavere uavits»
«Kodavere uavits» Foto: Raamat

«Kodavere uavits»

Koostanud Mari Niitra ja Eevi Treial

Illustreerinud Pusa

Liivi muuseum

2015

Kas sina tead, mis on õvv, vihim või õrav? Kui mitte, on paras hetk Peipsikandi keelt tutvustav «Kodavere uavits» kätte võtta. Selle aabitsa õpetus keskendub peamiselt sõnavarale. Iga vaadeldava tähe juures on esile toodud mõned seda tähte kasutavaid sõnad ja väljendid. Aeg-ajalt leiab lugeja ka mänguõpetusi, rahvalikke ütlusi ja salmikesi. Raamatu lõpuosas on sõnaraamat, mis kodaverekeelsed sõnad kenasti eesti keelde ümber paneb. Samuti on esitatud Kodavere murrakus ilmunud teoste nimekiri.

***

«ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ»
«ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ» Foto: Raamat

«ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ»

Koostanud Kauksi Ülle, Jüva Sullõv, Marju Kõivupuu, Nele Reimann ja Paul Hagu

Illustreerinud Peeter Allik

Võro Instituut ja Võro Selts VKKF

1999

Võru keele algõpetust jagav raamat koosneb kahest suurest osast – aabitsast ja lugemikust. Aabits algab tänapäeva argielu kujutavate piltidega, millel esemete ja olendite võrukeelsed nimetused peale kirjutatud. Sellele järgneb täheõpetus lünksõnade ja lühitekstide abil. Lugemikust leiab aga piisavalt harjutanu juba pikemaid jutte ja luuletusi nii rahvaluulest kui võru kirjanike sulest. Iga lehe allosas on ära toodud harjutused ja ülesanded, mis aitavad õpitut kinnistada. Sõnastik ja kasutatud lugemisvaraga sisukord on teose lõpus ka.

***

«Seto aabits»
«Seto aabits» Foto: Raamat

«Seto aabits»

Koostanud Hõrna Aare, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje, Reimanni Nele ja Riitsaarõ Evar

Illustreerinud Kuusingu Toomas

Setomaa Valdade Liit

2011

Eesti kagunurgas asetseva Setomaa kirjaviisi ja keelega, aga ka geograafiliste tähiste ning tavade-kommetega saab esmatutvust teha «Seto aabitsa» abil. Siin on tähtede õppimine tihedalt seotud paikkondlikkuse ja kohalike kommetega. Iga tähe juures leidub nii lühemaid kui pikemaid sõnu lugemise harjutamiseks, mõned kohanimed ja vanasõnad või kõnekäänud. Lühijutukegi, mis lihtsalt dialoogina esitatud, on enamasti seotud kohalike argi- või pühadekommetega.

***

«Mulgi aabits. Mütäs Mati luu»
«Mulgi aabits. Mütäs Mati luu» Foto: Raamat

«Mulgi aabits. Mütäs Mati luu»

Koostanud Kristi Ilves ja Alli Laande

Illustreerinud Ülle Rosenberg

Mulgi Kultuuri Instituut

2016

Mulgi aabitsas aitab väikesel lugejal tähed selgeks saada talumaja ümbruses elutsev nutikas ja uudishimulik mutt Mati. Igale tähele on pühendatud kaks lehekülge. Esimene neist tutvustab tähega seotud sõnu, teiselt leheküljelt leiab lugeja aga lühikese jutukese muti tegutsemisest. Aabitsa lõpus tehakse tutvust ka numbritega. Raskemate sõnadega aitab toime tulla sõnastik.

Rohkem raamatusoovitusi leiad Eesti Lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Tagasi üles