:format(webp)/nginx/o/2024/09/09/16347917t1he185.jpg)
Rahva Raamatu kirjastusel on koostöös TalTechi inseneriteaduskonnaga ilmunud uus ja põnev lasteraamat teadusest. Raamatu «Paul hakkab inseneriks» teksti on kirjutanud Ilmar Tomusk ja pildid joonistanud Joonas Sildre. Loe raamatust katkendit selle kohta, kuidas sidrunist elektrit teha!
Sidrunielekter
«Teie tehke, mis te tahate,» ütles isa, «mina hakkan «Ringvaadet» vaatama.»
Ema arvas, et tema vaatab ka «Ringvaadet». Pauli aga ei huvitanud see saade üldse. Ta oleks tahtnud hoopis õue kiikuma minna, kuid ei saanud, sest väljas möllas kõva torm. Raadiouudised teatasid iga tunni järel, kui paljudes kodudes enam elektrit ei ole.
«Kõige rohkem katkestusi on Viljandimaal,» teadis isa. «Me elame õnneks linnas ja meil ei lähe elekter ära, nii et saame rahulikult telekat vaadata.»
/nginx/o/2024/09/09/16347904t1hb29d.jpg)
Loodusel olid aga omad plaanid. Vaevalt jõudis isa seda öelda, kui terve maja läks täiesti pimedaks.
«Nojah,» pomises isa. «Kus sa hundist räägid, seal ta ongi.»
Õnneks oli isal nutitelefon, millel oli ka taskulamp. Ta lülitas selle sisse ja lamp lõi hetkeks särama, kuid kustus veel enne, kui isa jõudis rõõmustada, sest telefoni aku sai tühjaks.
«Ema, kas meil küünlaid on?» küsis isa.
«Peaks olema,» hüüdis ema vastu.
Ema hoidis küünlaid elutoa kummuti keskmises sahtlis. Ta tõmbas sahtli lahti, kuid ei leidnud sealt mitte ühtegi küünalt. Ta kobas käega kõik kolm sahtlit läbi ja lõpuks jäi talle näppu üks pisike küünlajupp, mis oli vaevalt kaks sentimeetrit pikk.
«Kas meil tikke on?» küsis isa.
«On küll,» vastas ema. Ta pistis käe küünlasahtlisse ja leidis kohe tikutopsi. Selles oli kaks tikku.
«Palun anna see küünlajupp mulle,» palus isa. «Ja tikud. Mul tuli üks mõte.»
Ema ulataski need talle.
«Kuhu sa lähed?» küsis ema.
«Garaaži,» vastas isa.
Isa süütas küünla, mille kollakas leek valgustas tuba päris korralikult. Siis märkas ta silmanurgast diivanil kössitavat Pauli.
«Tule kaasa,» ütles ta.
Isa asetas küünla garaaži lauale ja vaatas ringi. Naela otsas seinal rippus väike rull vasest sidumistraati. Ta võttis rulli ja pistis selle taskusse. Seejärel tõmbas ta lahti sahtli, kus ta hoidis naelu ja kruvisid.
«Meil on vaja kuut pikka tsingitud naela,» seletas ta. Naelad leitud, pistis isa taskusse ka lõiketangid ja juhtmejupi. Siis mindi kööki.
«Ema, palun tule ka meie juurde,» kutsus isa.
Ta asetas põleva küünlajupi lauale, umbes pool sellest oli juba ära põlenud. «Ema, kas mul on õigesti meeles, et sa ostsid täna poest sidruneid?» küsis ta siis.
«Jah, ostsin,» vastas ema. «Kas me hakkame nüüd küünlavalgel sidrunit sööma, et pimedas lõbusam oleks?»
Tegelikult oli ema aga juba aru saanud, mis isal plaanis on.
«Anna mulle palun ruttu kuus sidrunit,» palus isa. «Meil pole rohkem aega kui kümme minutit, sest see küünal on üsna lõpukorral. Pimedas ei näe ma midagi teha.»
/nginx/o/2024/09/09/16347909t1h1508.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)