«EESTLASED ON ÕIGE APLAD» Karl Ernst von Baeri klassikaline teos ilmus uues kuues

Copy
Meditsiinidoktor, professor, akadeemik ja loodusteadlane Karl Ernst von Baer.
Meditsiinidoktor, professor, akadeemik ja loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Foto: Eesti Rahvusarhiiv/Tartu saksa perekonnaajaloo uurimise selts (AIS)

Kirjastus Tänapäev andis uue kujundusega välja Karl Ernst von Baeri «Eestlaste endeemilistest haigustest», mida täiendab Andrei Hvostovi järelsõna.

Karl Ernst von Baer, «Eestlaste endeemilistest haigustest».
Karl Ernst von Baer, «Eestlaste endeemilistest haigustest». Foto: Raamat

Doktoriväitekirjas «Eestlaste endeemilistest haigustest» (1814) uurib üks oma aja silmapaistvamaid loodus- ja arstiteadlasi, 19. sajandi bioloogia suurkuju Karl Ernst von Baer eestlaste haiguste põhjuseid, andes ülevaate siinsest geograafiast ja kliimast ning maarahva kommetest, eluasemetest, riietusest, söögist, joogist, kehaehitusest ja vaimulaadist.

Baer heidab meie pärisorjadest esivanematele ette laiskust ja mustust, joomapahet ja aplust, piiratud loodusetundmist, eelarvamusi ja ebausku, madalat vaimset kultuuri ja nõmedust paljude asjade kasutamisel, alandlikkust vägevamate ees ja julmust alamate vastu.

Samas jagub Baeril etteheiteid ka mõisaisandatele. Ta pilkab autoreid, kes on püüdnud eestlastele «külge luuletada kõiki vigu, mis inimesel üldse võivad olla», seletab paljusid eesti talurahva füüsilisi ja kõlbelisi puudusi vaesuse ja ebasoodsate loodustingimustega ning peab tähtsaks kogu jõu pühendamist tema elujärje ja seeläbi ka tervisliku olukorra parandamisele.

Karl Ernst von Baeri raamatust «Eestlaste endeemilistest haigustest» pärinevad näiteks need kuulsad tragikoomilised read:

- Eestlased on õige aplad. Juba nende boreaalne maa lubab seda kergesti oletada; ent oma naabreid samal geograafilisel laiusel ületavad nad kaugelt. Siit tulebki, et juba lapseeast peale topitakse kõht liialt täis ja venitatakse välja.

- Enamik eestlasi on keskmist kasvu; nägu on enamasti üsna turd, loid, ilma märkimisväärsete näojoonteta ja kahvatu; üksnes siis, kui nad palava päikese käes töötavad, ilmub näole puna. Kehaline jõud on üsna keskpärane, temperament üldiselt flegmaatiline väikese kallakuga melanhoolsesse.

- Juba väga varases eas annavad emad imikutele viina, arvates, et see teeb nad tugevamaks. Toidud, mida hilisemas eas antakse, on kõike muud kui kasulikud.

- Kui me tahaksime selle üle kanda Tartu ümbruse naistele, siis tuleks üht-teist maha tõmmata. Ma pole muide siin ühtegi leidnud, kes võiks end ilusaks pidada.

- Eestlaste haiguste diagnoosimise ja ravimise juures tuleb arstil paljude raskustega võidelda. Nendest raskustest on peamised eestlaste madal vaimne kultuur ning haigustesse puutuvate arvamuste ja muu eluviisi omapära.

- Kõik kuni viimseni on sakslaste pärisorjad, – vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad.

- Metsade suurest küllusest Liivi- ja Eestimaal on alati palju räägitud, ja kuigi neid maid võib puidurikasteks pidada, kui võrrelda Saksamaa ja teiste lõunapoolsete piirkondadega, siis ei saa ometi eitada, et see küllus väheneb. Linnade ja linnakeste naabruses pole enam mitte ühtegi märkimisväärsemat metsa.

Tagasi üles